|
Uudised: (27)390371 |
|
Reklaam: (27)390390 |
| 20. oktoober 1997 | Teisipäev, 21. oktoober 1997 | 22. oktoober 1997 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| Ilm
| Horoskoop
 |
FARMAATSIATEHASE LANGEV TÄHT Repliik
ÄRIHUVID ÜLETAVAD EETIKAT
URMAS PAET
Farmaatsiatehas on sattunud skandaalide keskpunkti seoses Läti firma Grindex erastamisega. Sündmus on kultiveerinud spekulatsioone ja kõikvõimalikke süüdistusi alates valeinformatsiooni levitamisest ja lõpetades offshore skeemide kasutamisega raha kantimisel.
Segaduse suuremahulisus sundis eile Tallinna Väärtpaberibörsi isegi peatama Tallinna Farmaatsiatehase aktsiaga kauplemise. Konkurentide süüdistusi kadeduseks nimetav farmaatsiatehas suutis börsi küll veenda kauplemise jätkamises, kuid see ei vähenda juht unu tähtsust ja ilmselt ei vii ka avalikkuse tähelepanu kõrvale farmaatsiatehase ja börsi omavahelistest segastest suhetest.
«Postimees» on seisukohal, et edukaid ja häid firmasid on Eestile vaja ja kui nende ellujäämiseks tuleb ettevõtteid liita, siis pole selles midagi halba. Toimugu see siis läbi teiste riikide firmade erastamise kaudu või mingil muul võimalikul viisil. Ku i aga selle varjus leiavad aset mahhinatsioonid, kerkivad esile süüdistused ja kanditakse raha, siis on kahtlemata tegemist negatiivse trendiga.
Meditsiiniturg on väga tundlik kõigele, mis puutub ravimeid valmistavate ja tarnivate ettevõtete mainesse. Piisab väiksest möödalaskmisest ja kliendid ei taha firmat enam tunnistada. Sellise riski on hetkel saatuse tahtel kaela saanud ka Magnum Grupp, s est raha liikumine läbi offshore firma ilmselt ravimitootjatele vajalikku usaldusväärsust klientide silmis küll ei suurenda.
Eraldi probleemiks on muidugi see, et tugevad kutsuvad allajääjates paratamatult esile kadedust. Tagajärjeks on laim ja pealejääjate süüdistamine. Farmaatsiatehase juhtumi puhul on praegu raske öelda, kas tegemist on lihtsalt laest võetud süüdistustega või kinnitatud faktidega.
Nii või teisiti pole Magnumil avalike suhete korraldamisel ning klientide usaldusväärsuse säilitamisel ilmselt kusagilt väga suurt tuge loota. Kui firma aga omal jõul suudab avalikkusele selgeks teha oma süütuse ja puhtuse, siis on ta kahtlemata tugev.< P> Kurb on tõdeda, kui farmaatsiatehase laadsed juhtumid Eesti majanduses üha tihedamini korduma hakkavad. Kui minevikku vaadata, siis võib leida mitmeid häid ja omal ajal ilma teinud firmasid, kes hiljem ühel või teisel põhjusel lihtsalt põrmuks varisevad. Kas sama oht ootab ees ka Magnum Gruppi, seda näitab tulevik.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Terav äriline konkurents võib nii mõnedki suhted paranoiliseks või muidu kahtlustavaks ajada, kuid igal asjal peaks olema piir. Tundub, et see piir on ületatud, kui firma suhetekorraldaja ei tea oma firmast sedagi, mille vastu a jakirjanikud võivad huvi tunda, vaid hakkab arutlema hoopis konkurentide järjekordse võimaliku kuulujutu üle.
Just nii käitus eile Hansatee pressiesindaja Malle Aleksius, vastates küsimusele, kas 15. oktoobril tehti reisiparvlaevale Meloodia pommiähvardus. Aleksius rääkis, et Hansatee konkurendid levitavad jutte tarakanidest Hansatee laevadel ning Georg Otsa kiir est mahamüümisest. Samasse valdkonda kuuluvat ilmselt ka jutt pommiähvardusest ning üleüldse pärineb ajakirjaniku info suure tõenäosusega konkurentide käest.
Mõne aja pärast tunnistas aga sama pressiesindaja, et pommiähvardus oli ning tema sellest ei teadnud.
Esmapilgul jääb siiski hämmastavaks, et Meloodia pommiähvardust ei toonud avalikkuse ette päästeamet, kes ju teatab peaaegu kõigist sellelaadsetest sündmustest. Pärides selle kohta päästeameti pressiesindajalt Tiit Tambilt, tuli vastuseks, et Meloodia kap ten ei soovinud selle info avalikustamist ning üleüldse ei taha päästeamet erasektoriga maid jagada.
Aga ehk ei peakski pommiähvardustest üldse rääkima.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
