Silmeti endise peadirektori Priit Saksingu kriminaalasja raames esitas uurija süüdistuse ametialases lohakuses Silmeti peaökonomistile finantsdirektori ülesannetes Nikolai Bakaljasile.
Nikolai Bakaljast süüdistatakse selles, et ta Silmeti finantsdirektorina lasi peadirektor Priit Saksingule ning endale ilma aluseta või valedel alustel välja arvutada lahkumiskompensatsioonid.
«Saksingule poleks lõpparvete väljaarvutamise ajal saanud mingit lõpparvet välja arvutada, tema tööleping oli jõus. Enda puhul palus Bakaljas rakendada tegelikust suuremat, 14 000-kroonist kuupalka, mistõttu talle maksti rohkem välja üle 21 000 krooni,» ütles keskuurimisbüroo eriti tähtsate asjade uurija Arved Ant.
Saksingu puhul laskis Bakaljas lõpparve arvestada viimase kolme kuu töötasu põhjal, kompensatsiooni muutis väga suureks jaanuaris Saksingule välja makstud kompensatsioon Silmeti eduka erastamise eest.
Pärast seda, kui Saksing oli ülekanded allkirjaga kinnitanud, korraldas Bakaljas raha ülekandmised.
Nii kanti Saksingule üle 1,78 miljonit krooni, Bakaljas sai 132 000 krooni.
Nikolai Bakaljas täitis Silmetis finantsdirektori ülesandeid tänavu 10. aprillist.
Septembris esitas uurija Priit Saksingule samuti süüdistuse ametialases lohakuses.
Selle paragrahvi alusel süüdi mõistes võib kohus karistada rahatrahviga, kuni aastase vabaduskaotusega või teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Usaldusväärsete süütõendite puudumise tõttu loobus prokurör süüdistamast linnavolikogu korrakaitsenõunikku Koit Pikarot kuriteo varjamises.
«Loobun Koit Pikarole esitatud süüdistuse toetamisest, kuna tema süü ei ole usaldusväärsete tõenditega leidnud piisavat tõestamist,» põhjendas Tallinna linnakohtule eile oma otsust riiklik süüdistaja prokurör Hinge Brand.
Prokuröri sõnul ei ole piisavalt tõendatud, et Pikaro sai 1993. aasta hilissügisel keskuurimisbüroo Pärnu eriti tähtsate asjade uurijalt Urmas Krügerilt materjalid, mis puudutasid Pärnu ärimehe Ain Künnapase korteris toime pandud röövkallaletungi sama aasta septembris.
Süüdistuse järgi viis Krüger tollal keskkriminaalpolitsei abidirektorina töötanud Pikarole materjalid seepärast, et too pidi algatama röövkallaletungi kohta kriminaalasja, mis aga jäi tegemata ning mille algatas alles kaks aastat hiljem hoopis kaitsepolitsei.
Uurija ütlused ei kõlba
Kuigi Krüger on varem tunnistanud, et andis röövimist puudutavad materjalid isiklikult Pikarole üle, ei pidanud prokurör neid ütlusi eile piisavateks tõenditeks, sest ühtegi dokumentaalset tõestust selle kohta pole.
«Krügeri sõnul ei võtnud ta toona Pikarolt allkirja materjalide üleandmise kohta, kuna lootis, et Pikaro on aus inimene,» vahendas prokurör eile Krügeri varasemaid ütlusi.
Prokuröri kinnitusel ei ole Pikaro süü piisavaks tõendiks seegi, et Pärnu politsei vastavas zhurnaalis on märge röövimist puudutanud materjalide saatmise kohta keskkriminaalpolitseisse. «Kui ei ole piisavalt tõendatud, et Pikaro sai need materjalid kätte, siis ei saa teda süüdistada selles, milles teda süüdistatakse,» täpsustas prokurör.
Kaitsepolitsei süüdistas Koit Pikarot selles, et too jättis ärimees Ain Künnapaselt väärisesemete röövimise ja raha väljapressimise suhtes 1993. aastal kriminaalasja algatamata, varjates seega kuritegu. Pikarole pandi süüks, et kuigi Pärnu politsei saatis Künnapaselt saadud avalduse keskkriminaalpolitseisse, seiskus 1993. aasta 30. septembril toime pandud kuriteo uurimine ligi kaheks aastaks.
1995. aasta sügisel tegi Pärnu ärimees uue avalduse kaitsepolitseile, kust saadeti asi kohtusse. Tänavu jaanuaris karistas Tallinna ringkonnakohus ärimehelt 10 000 dollari väljapressimise ning 4200 dollari ja 25 000 krooni röövimise eest Permi grupeeringu liidrit Nikolai Bleskovi üheksa ja tema kaaslast Peeter Vaiku kaheksa-aastase vabadusekaotusega.
Reigo Kalale tingimisi karistus
Pikaro kaaskohtualune, endine keskkriminaalpolitsei tehnikagrupi komissar Reigo Kala ei pääsenud aga sama kergelt. Eilsel kohtuistungil nõudis prokurör Kala süüdimõistmist ebaseaduslikus kinnipidamises ning leidis, et parim karistus ekspolitseinikule on tingimisi aastane vanglakaristus aastase katseajaga.
Süüdistuse järgi pidas Kala 1994. aasta 16. novembril ebaseaduslikult kinni Tondi sõjaväelinnakus valvepostide tööd korraldanud Kodukaitse liikme Vahur Tammani, keda ta kahtlustas seotuses Künnapase kallal toime pandud röövimise ja väljapressimisega.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Jõgeva maakohus kuulutas esmaspäeval välja otsuse, tunnistades seadusevastaseks Jõgeva linnavalitsuse korralduse, mille järgi Jõgeva majandusühistu ei saanud gaasitorustiku projekteerimise luba.
Majandusühistu tahab viia gaasiküttele väikekatlamaja, kust saaks sooja kaubamaja, haldushoone (milles ka pank ja restoran) ja ehitustarvete kauplus. Selleks on vaja ehitada 130-140 meetrit gaasitorustikku. Linnavalitsus on selle vastu. Majandusühistu vaidlustas linnavalitsuse korralduse Jõgeva maakohtus. Ühistu juhtkonna arvates toob linnavalitsuse korraldus mitte lubada rakendada odavamat kütmismoodust firmale suurt majanduslikku kahju.
Jõgeva majandusühistu juhatuse esimees Jaan Päeva ütles «Postimehele», et ärifirmal on ebamõistlik osta kolme suure hoone tarbeks liiga kallist (370 krooni MWh) soojust aktsiaseltsilt Jõgeva Soojus, kui lokaalkatlamajast oleks võimalik saada soojust arvestusliku hinnaga 200 MWh. Firma juhatus on võtnud nõuks rekonstrueerida tühjalt seisnud katlamaja ning viia see gaasiküttele.
Jaan Päeva sõnul on katlamaja maagaasile üleviimine kooskõlastatud Eesti Gaasi ja päästeametiga. Samuti on uuritud gaasiseadmestiku ostmise võimalusi ja lepitud kokku monteerijafirmaga. Majandusühistu on planeerinud kulutada 330 000 krooni, kuid arvestuse järgi tuleks juba ühe kütteperioodiga kütteraha kokkuhoidu üle 250 000 krooni.
Jaan Päeva sõnul on kaubandushoonete juurde juba varem gaasitorustikku ehitatud, nüüd tuleks teha ainult 130-140-meetrine lõik, mille ehitaks gaasimüüja kaubandusfirmalt raha küsimata. Kuid linnavalitsus ei anna projekteerimisluba, tuues põhjenduseks asjaolu, et linna üldplaneeringus pole gaasitorustikku Kesk tänava ja ärifirma haldushoone katlamaja vahel. Nii et enne torustiku projekteerimist tuleks muuta üldplaneeringut. Jaan Päeva arvates ei ole jutud üld- ja detailplaneeringust asjakohased, sest kavandatud töö käigus ei muutu hoonete välimus ega nende lähim ümbrus. Tema arvates on linnavalitsus huvitatud, et võimalikult rohkem soojusenergiat ostetaks keskkatlamajalt.
«Linnavalitsuse juhtkond väidab, et väikekatlamajade rakendamine kahjustab teiste linlaste huve, kes ostavad soojust keskkatlamajalt,» ütles Päeva. «Igale ettevõttele on suur klientide arv kasulik, kuid on vale kliente jõuvõtetega kinni hoida. Selleks on teised võimalused.»
Jõgeva maakohtu halduskohtunik Maili Lokk leidis, et vaidlustatud linnavalitsuse korraldus ei ole piisavalt motiveeritud ega kontrollitav, sest selles pole viidatud aluseks võetud õigusaktidele. Kohtuistungil nimetasid linnavalitsuse esindajad planeerimis- ja ehitusseaduse sätteid, millele toetudes sündis projekteerimist keelav korraldus, kuid kohtuniku arvates ei muutnud tagantjärele antud põhjendus vaidlustatud haldusakti seaduspäraseks. Kohtunik tunnistas linnavalitsuse 16. juuli 1997. aasta korralduse täielikult seadusevastaseks.
Kohtuotsuse peale on kümne päeva jooksul võimalik esitada apellatsioonkaebus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Harju kriminaalpolitsei pidas esmaspäeval kinni kolm noormeest, keda kahtlustatakse CD-plaatidega äritsenud 40-aastase mehe surnukstulistamises möödunud reedel Maardus.
Harju politsei abiprefekti Madis Niinemetsa sõnul on tapmisega seoses esialgu 48 tunniks kinni peetud Tallinnas elav Urmas (18) ning Juri (18) ja Oleg (20), kes mõlemad elavad Maardus. «Praeguseks hetkeks on kõik kolm poissi advokaatide juuresolekul üle kuulatud ning oma süüd pole nad eitanud,» ütles Niinemets eile «Postimehele».
Üsna hiljuti täisikka jõudnud noormehi kahtlustatakse selles, et nad tapsid 17. oktoobril mitme püstolilasuga Tallinnast mõni kilomeeter eemal Maardu aedlinnas Vladimiri (40).
«Tapetu tegeles CD-plaatide ostu-müügiga, meie andmetel käis üks poistest - Urmas - tal vajaduse korral abiks kaupa lahti pakkimas, transportimas ja müümas,» selgitas Niinemets. Et ärimehega kokku puutudes sai noormees teada Vladimiri heast majanduslikust seisust, plaanitigi Niinemetsa sõnul koos kahe kaaslasega tema arvelt rikastuda.
«Plaani täideviimiseks hankisid poisid seni kindlaks tegemata kohast endale kaks püstolit, ühe brauningu tüüpi ja teise margolini tüüpi. Seejärel kutsusid nad ärimehe ühe poisi Muugal asuvasse suvilasse kokkusaamisele mingite CD-plaatide suhtes ning jäid varitsema,» rääkis abiprefekt.
Niinemetsa sõnul avas üks tapmises kahtlustatav Vladimiri pihta margolinist tule kohe pärast tema suvilasse sisenemist, tulistades ärimehele ühe lasu kuklasse. «Seejärel lasi teine noormees brauningust kaks lasku mehele pea piirkonda,» lisas Niinemets.
Ärimehe laip maeti suvila lähedal asuva Altmetsa tee äärde, mis viib Muuga aedlinnast Muuga sadamasse. Niinemetsa sõnul said noormehed Vladimiri tapmisega 12 000 krooni rikkamaks, kuigi alguses lootsid nad kannatanu juures rohkem raha leida. Vladimirilt võtsid nad ära ka tema Chevrolet Luimna väikebussi ning hakkasid sellega ringi kihutama.
«Postimehe» andmetel jõuti väidetavate tapjateni tänu Vladimiri abikaasale, kes hakkas oma meest otsima ja rääkis sellest oma kahele tuttavale. Pühapäeva õhtul märkasidki need tuttavad Vladimirile kuuluvat Chevrolet’ bussi ja pidasid selles olnud kaks poissi kinni. Väidetavalt viisid nad poisid seejärel samasse Maardu suvilasse, kus Vladimir tapeti. Seal sidusid nad poisid kinni ja peksid neid seni, kuni viimased tapmise üles tunnistasid. Politsei pidas need kaks poissi kinni pärast seda, kui Vladimiri abikaasa politseisse helistas.
«Kohe saime kätte kaks poissi. Hiljem tabasime ka kolmanda, kes andis läbiotsimiste käigus välja ka kaks ilmselt tapmisel kasutatud relva,» sõnas Niinemets.
Poisid kätte saanud ja neid suvilas peksnud isikuid pole väidetavalt kindlaks tehtud. «Postimehe» andmeil võib neidki ähvardada kriminaalkaristus, sest üks poiss sai peksmise tagajärjel tõsiseid luumurde.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Narva-Jõesuu linnavalitsus premeerib 5000 krooniga inimest, kes annab üles oletatava süütaja. Suvest alates on Narva-Jõesuus põlema pandud mitu maja. Politsei on algatanud kuus kriminaalasja.
«See maja, mida mina kustutasin, oli minu arvates kindlasti sihilikult põlema pandud. Süütevedeliku juttki oli veel näha,» rääkis Narva-Jõesuu tuletõrje valveülem Aleksandr Kruglov.
Kaks mahapõlenud maja asuvad Narva-Jõesuu linnavalitsuse hoone vahetus läheduses. «Kui politsei töö vilja ei kanna, peame tõenäoliselt pöörduma mõne eradetektiivi poole,» ütles Narva-Jõesuu linnapea Lauri Jalonen. «Me panime välja 5000 krooni suuruse preemia sellele, kes annab süütaja üles. Anonüümsus on garanteeritud.»
Linnapea sõnul on konkreetseid süütamiskahtlusi viie tulekahju kohta. Maha põlenud on puumajad Vabaduse 31, Vabaduse 64, Kesk 1, Kesk 2 ning pargis asuva kuursaali katus.
Jalonen ei usu, et majade põlengud oleksid seotud omanikega. Vabaduse 31, esimene maja, mis Narva-Jõesuu tulekahjulaines kannatada sai, kuulus ühele turismiga tegelevale aktsiaseltsile, mille aktsiate kontrollpakk kuulub linnale.
Kaks nädalat hiljem maha põlenud maja kuulus ettevõttele, mille omanikud soovisid hoonet kasutada õmblustöökojana.
Kahtlused püromaanist maniaki tegutsemisest said alguse siis, kui põles kolmas maja. See oli heas korras ja hästi suletud tühi hoone. Elekter oli välja lülitatud. Ümbruskonnas oli nähtud pimeduses liikuvat tundmatut.
Linnavalitsus on pöördunud ka kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei poole. Seni pole püromaani tabatud.
Tulekahjude laine ajal ilmusid põlenud majade seintele käsitsi tushiga maalitud plakatid, mis kutsusid üles valitsuse vastu. «Ma ei tea, kas linnavalitsuse või riigivalitsuse vastu. Ise ma neid plakateid ei näinud,» meenutas linnapea Jalonen. «Tühjalt seisvad majad ei lähe ise põlema, muidugi, kui neid ei süüta poisikesed või asotsiaalid. Aga need majad olid kõik kindlalt suletud ja neisse sisse ei pääsenud. Vaid esimesse majja oli võimalik sisse saada.»
Ühest puumajast on mitu korda tossu tõusnud. Kolmel korral on üks linnaametnik tühja puumaja toapõrandal hõõguvat rämpsuhunnikut kustutanud. See maja seisab seni püsti. Laenu tagatisena Hoiupanga valdusesse läinud maja seisab kasutuseta ja on avatud kõigile möödujaile.
Kuigi linnapea arvates tegutseb Narva-Jõesuus vaimuhaige püromaan, ei jaga psühhiaatrid tema seisukohta. «Püromaanidest küll kirjutatakse, kuid oma 30 tööaasta jooksul pole ma veel ühtegi näinud,» ütles Ahtme psühhiaatriahaigla peaarst Georgi Belotserkovski. Ka sotsiaalministeeriumi kohtupsühhiaatria nõunik Peeter Valvur jagab tema seisukohta. Tema sõnul on Eestis küll vähestel inimestel mõne muu hälbe kõrval diagnoositud ka püromaaniat, kuid tegemist on väga harvaesineva nähtusega, mis eksisteerib rohkem teoorias kui praktikas.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele