Riigikogu võttis eile vastu mootorikütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse, mille järgi kasvab aktsiis 2001. aastani vähemalt 50 senti igal aastal. Opositsiooni hinnangul suurendab niisugune järsk tõus oluliselt salakütuste osa.
Eile Riigikogus vastu võetud seadusemuudatuse järgi tõuseb autobensiini aktsiis tänavu 1. detsembrist seniselt 1,8 kroonilt 2,5 kroonile liitri eest. Diislikütuse aktsiis suureneb 0,75 sendilt 1,61 kroonile kilogrammi eest. Samas suurusjärgus kasvab kõigi teiste kütuste aktsiis.
Kuni 2001. aastani tõusevad aktsiisid iga aasta 1. detsembril. Selleks ajaks peab bensiiniliitri aktsiis jõudma 4,3 kroonini ning diislikütuse oma 4,4 kroonini.
Rahandusminister Mart Opmanni hinnangul võiks enimkasutatav bensiiniliiter sajandivahetusel maksta kuni 10 krooni ja diislikütuse liiter umbes krooni võrra vähem.
Salakütuse osa suureneb
Isamaaliidu fraktsiooni esimees Toivo Jürgenson ütles «Postimehele», et mootorikütuse aktsiisi esimene järsk tõus oli 1995. aasta sügisel. Kohe pärast seda suurenes ka salakütuste osa Eestis. Seda näitas aktsiisi laekumiste märgatav vähenemine. Järgmine järsk tõus oli 1996. aasta lõpus. Jällegi kasvas salakütuste osa turul.
«Enne neid järske muutusi oli salakütuste osa turul erinevatel hinnangutel mõniteist protsenti,» selgitas Jürgenson.
Ta lisas, et 1996. aastal oli kavandatud mootorikütuseaktsiisi laekumiseks umbes 600 miljonit krooni, tegelikult laekus 116 miljonit krooni vähem. Tänavu peab eelarvesse jõudma ligi 900 miljonit krooni kütuseaktsiisi, praegu on aga alalaekumine 129 miljonit, kuu aja eest isegi 131 miljonit krooni.
Jürgensoni hinnangul jääb ka tänavu mootorikütuseaktsiisi alalaekumine umbes 1996. aasta tasemele, kuigi rahandusminister Mart Opmann on väitnud, et aasta lõpuks saab plaan täis.
«Nendest alalaekumistest võib teatavate mööndustega tuletada salakütuste osa Eesti turul, sest mitu aastat järjest on alalaekumine olnud ühesugune,» rõhutas Jürgenson. «Võib oletada, et salakütuse osa on 25-30 protsenti. Seda juhul, kui eelarve planeerimine oli täpne. Mina aga väidan, et tegelikult on kütuseaktsiis eelarves alaplaneeritud vähemalt 20 protsenti. Seega on mõtlematu aktsiisipoliitika tõttu salakütuste osa kasvanud jämedalt võttes kahekordseks.»
Ta lisas, et eriti väike oli aktsiisi laekumine aasta alguses. See tähendab, et siis teenis must turg umbes 1-2 miljonit krooni päevas. Niisugune poliitika soodustab otseselt kuritegelikke struktuure.
Raha maanteehoiuks
Mootorikütuse aktsiisist laekunud raha peab sihtotstarbeliselt minema teede - nii maal, vees kui õhus - korrashoiuks.
Opositsioon on Jürgensoni sõnul seisukohal, et mootorikütuseaktsiisist laekuva raha sihtotstarbelist kasutamist ei ole võimalik vajalikul määral kontrollida. Tema sõnul ei vasta tõele väide, et aktsiisi tõstmine on võimaldanud suurendada kulutusi maanteehoiule.
1995. aasta sügisest tänaseni on mootorikütuseaktsiis kasvanud rohkem kui 4 korda, teedele tehtud kulutused on aga suurenenud vaid 1,4 korda.
Mootorikütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse poolt oli eile 45 Riigikogu liiget ning vastu 38. Opositsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud poolehoidu. Mootorikütuseaktsiisist peab järgmisel aastal riigieelarvesse laekuma 160 miljonit krooni. Eelarve tulude poolel on suuruselt esikohal käibemaks, millele järgneb tulumaks ning seejärel aktsiisid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Johannes Kert sõidab järgmise aasta juunis terveks aastaks õppima Ameerika Ühendriikide kõrgemasse sõjalisse õppeasutusse War College’isse Pennsylvanias.
Kert ütles «Postimehele», et pakkumine õppima asuda tuli juba kevadel ning otsus langes sel suvel Paldiski suurõppuste Baltic Challenge ajal. «Mul on Ameerika Ühendriikide pakkumise üle väga hea meel ja ma kasutan seda võimalust,» sõnas Kert. Kerdi õpingute asjus on saatnud oma USA kolleegile kirja ka Eesti kaitseminister Andrus Öövel.
Kerdi õppeprogramm USAs keskendub riigikaitse planeerimisele ja juhtimisele strateegilisel tasandil.
Et õppeprogramm kestab aasta, tuleb leida Kerdi äraolekuks talle asendaja.
Rahuaja riigikaitse seaduse loogika järgi võiks kaitseväe juhataja äraolekul täita tema kohuseid peastaabi ülem ehk kolonel Ants Laaneots, kes naaseb tuleva aasta veebruaris pikaajaliselt täiendõppelt Roomas NATO kolledzhis.
Küsimusele, kas tema õppimaminek Ameerika Ühendriikidesse tähendab Eesti sõjalise orientatsiooni tugevnemist just USA suunas, vastas Kert, et Eesti sõjaline orienteeritus USAle on alati tugev olnud.
«Operatiivtasandil on otstarbekas, et meie ohvitserid saaksid koolitust just USAs, seda enam, et see käib inglise keeles ja on NATOga koostöös väga oluline. Taktikalises ja territoriaalkaitses on aga otstarbekas orienteeritus Põhjamaadele ja Shveitsile,» kinnitas Kert.
Enne Ameerikasse sõitmist õpib Kert tuleva aasta jaanuaris kolm nädalat Saksamaal. Seni on Kert militaarharidust saanud Tartu Riikliku Ülikooli sõjalise algõpetuse kateedris, Harkovi Kõrgemas Tankivägede sõjakoolis ja Marshalli keskuses Saksamaal. Äsja siirdus Washingtoni ka Eesti esimene sõjaväeatashee Tiit Tammela, kes teenis viimati Kaitseliidu Pärnu maleva pealikuna.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti korvpalliklubide koondis Tallinna Kalev sai eile õhtul oma kolmanda võidu eurosarjas, alistades koduhallis Zagrebi KK Croatia 79:67 (poolaeg 39:35).
Euroopa klubide karikavõistluste C-alagrupi kohtumine Kalevi ja Horvaatia eelmise hooaja viienda meeskonna vahel arenes eestlastele üldiselt rõõmustavalt - välja arvatud avapoolaja keskel alanud mõõn, kui kalevlased oskasid eduseisust 17:7 jääda kaotusseisu 24:32. Seejärel pääseti taas juhtima (35:33) ja jäädi dikteerivaks pooleks kuni kohtumise lõpuni.
Kalevi parim oli 36-aastane Margus Metstak, kes kogus 21 punkti.
Viiest mängust kolm võitu kogunud Kalevi järgmine eurosarja kohtumine on 4. novembril taas koduhallis Kaunase Zhalgirisega (Leedu).
Loe ka Kalev võitis veenvalt
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kirjanik Jaan Kaplinski, kellele esmaspäeval määrati Balti Assamblee kirjandusauhind (umbes 75 000 krooni), ei saa auhinda vastu võtma minna, sest sõidab peatselt Walesi, kuhu ta on kutsutud resideerivaks kirjanikuks (writer in residence).
Kas sügis, mil maailmas antakse välja terve hulk kirjandusauhindu, muudab teie ja teie perekonna elus midagi? Tekitab närvilisust või ootusärevust, segab kirjutamast?
Kirjutamist see küll ei sega, aga ma pean ütlema, et mullu, kui siin käisid teatud kuulujutud, siis see mingit põnevust muidugi tekitas. See kõik oli veidi enneolematu. Ma pole ju mingeid olulisi auhindu varem saanud.
Teid koos Jaan Krossiga mainitakse viimastel aastatel järjekindlalt kui Nobeli kirjandusauhinna kandidaate. Kuivõrd informeeritud olete ise oma kandideerimisest?
Kui ma kohtusin läinud aastal Poolas vanahärra Czeslaw Milosziga, kes on ise selle auhinna saanud, ütles ta, et on mind esitanud. Niipalju sain ma teada ja see on ka ainuke konkreetne asi, mida ma Nobeliga seoses tean.
Kui reaalseks peate seda, et eesti kirjanik saab lähemal ajal Nobeli kirjandusauhinna?
Arvestades seda, kuidas Nobeli kirjandusauhindu jagatakse, ei saa idaeuroopa luuletaja pärast idaeuroopa luuletaja auhindamist kunagi auhinda. Ja nii ka sel aastal läks. Tuli lõunaeuroopa näitekirjanik ja järgmisel aastal tuleb mõni ameerika või aasia kirjanik. Seega teeb ta ühe ringi ära, enne kui taas siiakanti jõuab.
Kui meil on aga pikka meelt, küll ta siis ükskord ikka tuleb ka. Iseendast ma aga arvan, et see ei ole nii oluline asi, sest ta ei võta inimeselt tolligi maha ega pane ka juurde. Väikeriigile on see tähtis ainult seetõttu, et üks tema kirjanik leiab tähelepanu ja tõlkimist ning kogu kirjandus satub korraks valgusvälgatusse. Põhjendus, mille pärast see auhind ühele või teisele antakse, on ju vaid üldsõnaline pidukõne. Kirjanduse süvakihte see auhind tegelikult ei puuduta.
Suurim tunnustus on teile seni tulnud Soomest Eino Leino preemia näol. Kui kõrgelt te hindate äsjasaadud Balti Assamblee kirjandusauhinda?
Kui siin mingi vahe on, siis selles, et Balti Assamblee auhind on väga suurel määral poliitiline. Siin käib sama kombinatoorika, et ühel aastal saab eesti kirjanik ja järgmisel aastal läti või leedu kirjanik.
Leino preemia oli aga väga liigutav ja mulle ka äärmiselt üllatav. Olin esimene välismaalane, kes selle sai. Leino auhind polnud riiklik ja raha ka ei antud. Samal ajal rõhutati sellega kuidagi eriliselt kahe rahva lähedust, seda, et üks eestlane võib soome kultuurielus ka mingit rollikest mängida.
Balti Assamblee preemia aitab mul aga lihtsalt ehitus- ja remondiprobleeme lahendada. Saan maamaja juures ühtteist teha ja Tartu korter vajab ka remonti. Paraku paistab, et ma ise ei saa Vilniusesse kohale minna, pean olema Walesis.
Miks seal?
Olen seal writer in residence ja mulle tundub, et ma ei raatsi olulist osa sellest auhinnast maha sõita. Anglosaksi maades tähendab writer in residence seda, et mõni jõukam ülikool kutsub enda juurde mõne kirjaniku ja laseb tal rääkida näiteks iseendast, kui ta on väga tuntud. Ühesõnaga, rääkida sellest, mis pähe tuleb. Eeldatakse muidugi, et ta räägib kirjandusest või teeb mõnd luuleseminari. Mina katsun seal seekord, üsna alatul kombel, tegelda veidi oma ingliskeelsete tõlgetega.
Kes teid sinna kutsus?
Ma ei teagi nii täpselt. Kuna mul on Inglismaal ilmunud paar raamatut, siis ehk tänu neile või hoopis tuttavatele. Sellise ettepanekuga kiri mulle tuli ja ma võtsin selle vastu.
Balti Assamblee kirjanduspreemia juurde tagasi tulles... Kuivõrd on lätlased ja leedulased üldse teie loominguga kursis?
Ma ütleksin, et lätlased on üldse väga kõvad tõlkijad ja polüglotid. Uldis B‘rzinsh sai samuti Balti Assamblee preemia ja pidas tookord ka eesti- ja leedukeelse kõne. Nii et ma arvan, et lätlased on kolme Balti riigi kirjanikkonnast kõige paremini informeeritud naabrite kirjanduselust. Meie tunduvalt halvemini. Leedulased aga... nemad on endiselt Leedu suurvürstiriik ja vaatavad rohkem iseenda kuulsusrikast minevikku. Meie lätlastega saame olla pisut avatumad.
Läti keelde on teie loomingut tõlgitud, leedu keelde minu teada mitte?
Raamatuid ei ole kummaski keeles. Läti keeles on olemas raamatu käsikiri, aga selle väljaandmine on toppama jäänud... Kes see eestlase luulekogu ikka nii väga avaldada tahab. Mulle anti aga vähemalt lootust, et küll see kunagi ilmub.
Balti Assamblee kirjandusauhinna statuudi järgi antakse auhinnatu üks teos kahe aasta jooksul välja ka naabrite juures.
See oleks küll kena. Ma ei tea küll, mis teos see olla võiks, aga eks me saa seda siis arutada. Läti keeles on käsikiri olemas, äkki saab selle lõpuks välja anda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Riigikogu riigikaitsekomisjon leiab, et Kurkse õnnetuse põhjusi uurinud valitsuskomisjoni aruandes on küsitavusi ja vasturääkivusi, mis ei tule kasuks lõppjärelduste objektiivsusele. Riigikaitsekomisjon arvab ka, et kaitseministeeriumi roll ja vastutus tuleks uuesti läbi vaadata.
Nendele järeldustele jõudis Riigikaitsekomisjon eilsel istungil, kus oli arutusel hinnangu andmine justiitsminister Paul Varuli juhitud Kurkse õnnetuse põhjusi uurinud valitsuskomisjoni aruandele.
Järeldusi toetas komisjoni seitsmest liikmest kuus, sealhulgas komisjoni esimees, Koonderakonda kuuluv Peeter Lorents. Vastu oli Eesti Maarahva Erakonna esindaja Tiit Tammsaar. Riigikaitsekomisjon fikseeris 12 erimeelsust, mis tal on Varuli juhitud komisjoniga. Kuna Varuli komisjoni aruanne oli konfidentsiaalne, ei avalikustata üksikasjalikult ka neid erimeelsusi. Riigikaitsekomisjoni liige Jaanus Betlem ütles siiski «Postimehele», et erimeelsused puudutavad eelkõige Balti rahuvalvepataljoni struktuuri ja alluvust. Teise erimeelsuste valdkonna moodustavad Betlemi sõnul mõningad rahvusvahelised lepingud ja nende tõlgendamine valitsuskomisjoni poolt.
Betlem ütles, et riigikaitsekomisjoni arvates eksisteerib Baltbat nii de facto kui ka de jure ja Baltbati staap allub kolme Balti riigi kaitseväe juhatajatest moodustatud komiteele. Betlem lisas, et 12 eriarvamuspunkti suhtes olid komisjoni liikmed üksmeelel ja neid ei vaidlustanud ka Tiit Tammsaar. Tema sõnul ei kujuta riigikaitsekomisjoni antud hinnang mitte erinevate seisukohtade kompromissi, vaid komisjoni liikmete ühisarvamust.
Riigikaitsekomisjon tegi eile ka pöördumise president Lennart Meri ja peaminister Mart Siimanni poole, milles nimetab riigikaitse alal valitseva pingelise olukorra peamised põhjused ja pakub välja lahendusi nende kõrvaldamiseks.
Komisjoni arvates põhjustavad pingeid kaitsejõudude tööd reguleerivate õigusaktide vähesus, olemasolevate seaduste erinev tõlgendamine, riigikaitse alafinantseerimine, ohvitseride koolitussüsteemi puudulikkus, väeosade infrastruktuuri nõrkus ja ohvitseride korteripuudus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele