Esmaspäeval alustas tööd Saku õlletehase tütarfirma AS Osvalin, mille tootmismahuks kujuneb see osa Sakus toodetavatest jookidest, mis ületab 20 miljonit liitrit aastas.
Saku õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul oli tütarfirma loomine vajalik, et pääseda täiendavast maksukoormusest (umbes 15 miljonit krooni aastas).
Tänavu 1. juulil kehtima hakanud aktsiisimäärade kohaselt peab ettevõte, mis toodab aastas rohkem kui 20 miljonit liitrit õlut, tasuma rohkem aktsiisi kui väiketootjad. Sellistele tingimustele vastab Eestis ainukesena Saku õlletehas.
Ei välista Eestist lahkumist
«Mõte on selles, et Saku õlletehas toodab edaspidi alla 20 miljoni liitri õlut aastas,» selgitas Remmel. «Ülejäänu läheb tütarfirma kirja. Mõlemad ettevõtted tegutsevad küll Sakus, kuid on ikkagi eraldi firmad eraldi tootmisega. Samamoodi nagu Tartu õlletehas ostis Saaremaa tehase ning osa õlut toodetakse Tartus, teine osa jälle Saaremaal.»
Ta lisas, et taotluse tütarfirma äriregistrisse kandmiseks tegi Saku õlletehas juba suvel. Et järjekorrad on pikad, ei ole protsess praeguseks veel lõppenud. Pärast äriregistrisse kandmist hakkab tütarfirma kandma nime OÜ Saku Õlu. Tootmislitsentsid ja muud vajalikud dokumendid on ettevõttel olemas.
Remmel ütles, et kui osutub vajalikuks, saab Saku õlletehas oma tütarfirma tootmise Eestist välja viia.
«Kindlasti oleme juba ka riigi valinud, kuid esialgu jäägu see ärisaladuseks,» lisas ta. «Kõik sõltub sellest, kui kiiresti Eesti seadusi Euroopa Liidu omadega vastavusse viiakse. Kui see käib kähku, kaob meil vajadus tütarfirma järele. Kui aga tahetakse jätkata praegust poliitikat, tuleb tõesti tootmine Eestist välja viia.»
1996. aastal tootis Saku õlletehas 25,6 miljonit liitrit jooke. Tänavu kujuneb toodangu maht suuremaks, sest Eesti õlleturg on võrreldes mullusega kasvanud.
75% Saku õlletehase aktsiatest kuulub tuumikinvestorile Baltic Beverages Holding, mis on moodustunud Soome, Rootsi ja Norra kapitali baasil. Ülejäänud 25% aktsiatest on Tallinna Väärtpaberibörsil vabalt kaubeldavad.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Autovahendusfirma AS Satwo, mis esindas Fordi Lõuna-Eestis, on Tartu linnakohtu otsusega pankrotis. Pankrotihalduri Helmut Pikmetsa sõnul põhjustasid pankroti valed investeerimisotsused.
«Müük ei tulnud investeeringutele järele,» rääkis Pikmets. Maksejõuetuse põhjustasid pankrotihalduri sõnul veel nõrk äriplaan, raha ebaefektiivne kasutamine, kontrollimatu laenude andmine jne.
AS Satwo kohta esitas kohtule pankrotiavalduse Hansapank, mis garanteeris 1995. aasta veebruarist Satwo kohustusi Soome vahendaja OY Ford AB ees 800 000 Soome marga ulatuses. Pank oli sunnitud maksma firmale Soome Merita panga kaudu ligi pool miljonit marka.
Suurimad võlausaldajad on Hansapank, Ühisliising ja Tartu maksuamet.
Bilansi järgi on Satwo vastu nõudeid ligi 6,5 miljoni krooni eest, millele võib pankrotihalduri sõnul olla reaalset katet 3,5 miljonit krooni.
Satwo eelmise aasta kahjum oli kaks miljonit krooni. Makseraskused tekkisid Satwol alates 1995. aastast. Satwo likvideerimine sai aktsionäride algatusel alguse selle aasta aprillis. Pankrotiotsus kuulutati välja 15. oktoobril.
AS Satwo esindas Fordi Lõuna-Eestis, praegu on Fordi ainuesindaja Eestis OÜ Belesta. Väidetavalt ostsid eelmisel aastal kaks kolmandikku Satwo aktsiatest Belestaga seotud Investa R ja üks off-shore-firma. Üks kolmandik jäi Satwo asutajale Kaidu Jalakasele, kes kaotas oma firma üle kontrolli Forekspanga ning partner Illimar Maasingu aktsiamüügi tõttu.
Tallinnas, Tartus ja Pärnus Volvo ja Renault’ mudeleid müüv AS Info-Auto juhatuse esimees Viktor Siilats leiab, et Satwo võis viia raskustesse uue ning kalli maja ehitamine, mis ei arvestanud Tartu tingimusi.
«Me peame väga hoolikalt analüüsima kulusid väikestes kohtades. Mõeldakse, et suur nimi eeldab palju raha ja sellega kaasneb raha laristamine, kuid kahtlemata see ei ole nii,» kommenteeris Viktor Siilats automüügi tasuvust väljaspool Tallinna. Tema sõnul erineb nende firma müügikäive Tartus ja Tallinnas 7-8 korda ning Pärnus veelgi enam.
Satwo võlanõuete esitamise tähtaeg on 5. november.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti kohalikud kütusemüüjad segavad Neste Tempera-diislikütust Venemaa ahjukütusega ning müüvad seda «kokteili» diislikütuse pähe. Mõlemad kütused tulevad Eestisse õige nime all, kuid siin tehakse neist segud, mida edasi müüakse. Seda ei saa enam nimetada mustaks turuks, vaid lihtsalt kliendi petmiseks, kinnitab Eesti Kütusefirmade Ühingu direktor Aleksander Johanson.
Johansoni sõnul müüakse statistikaameti andmetel Eestis aastas 380 000 tonni diislikütust, tolliameti andmetel aga 108 000 tonni. See tähendab, et suurem osa diislikütuse nime all müüdavast kütusest on tegelikult ahjukütus.
Johanson märkis, et Neste toob küll riiki suurema osa Eestis müüdavatest autokütustest, kuid saab toornafta põhiliselt Kirishi tehasest. See tähendab, et Eesti sõltub ikkagi eeskätt Venemaast.
Ka Tempera nime all tuntav diislikütus on tegelikult Kirishist toodav mitmeotstarbeline kütus, mida on vastavalt töödeldud ning mis sobib nii ahjukütteks kui automootorisse.
Ahjukütust ära autosse pane
«Kõik ametnikud istuvad rahulikult ja ütlevad, et peremees ise otsustab, kas ta kasutab oma autos ahju- või diislikütust,» rõhutas Johanson.
«Mootorikütuste erimärgistamine järgmise aasta algusest, nagu Riigikogus vastu võetud seadus ette näeb, on üks võimsamaid vahendeid, kuid see dokument ei ole niisugune, nagu see olema peaks,» lisas ta.
Ühing kirjutas presidendile kirja, paludes seda seadust mitte välja kuulutada. Asi läks siiski nii, nagu riigikogulased soovisid. «Viimase aasta jooksul ei ole Eestisse isegi ühtegi tolliladu juurde tehtud. Kuidas saab sellises olukorras rääkida kütuste erimärgistamise kasulikkusest, seda eriti Lõuna-Eestis,» nentis Johanson.
Ta lisas, et erimärgistamise seadus annab suurimad eelised Soome firmale Neste, mis toob Eestisse põhiosa diislikütusest ning mille tolliladu asub Muuga sadamas.
Kui palju peab aga maksma Lõuna-Eesti kütusemüüja, kes ostab diislikütuse Tallinnast ja veab selle mitmesaja kilomeetri kaugusele? Nimetatud seadus toimiks õigesti vaid siis, kui tolliladusid oleks igal pool Eestis ning seal saaks kütuseid erimärgistada.
Ahjukütuse maksustamine puudutab koole ja lasteaedu
Suurima möödalaskmisena erimärgistamise seaduses nimetas Johanson seda, et ahjukütustelt tuleb järgmise aasta alguses hakata maksma aktiisi 20 senti liitrilt. Mida see tähendab kohalikele katlamajadele, lasteaedadele ja teistele ahjukütuste tarbijatele?
Diislikütuse aktiisimaks on praegu 75 senti liitrilt. Riigikogus vastu võetud seaduse kohaselt tõuseb diislikütuse aktsiis tänavu 1. detsembrist 1,61 kroonile liitrilt.
«Meie ettepanek on maksustada diislikütus ja ahjukütus võrdse aktsiisiga,» rääkis Johanson, «kuid need, kes suudavad dokumentaalselt tõestada kütuse ahjus põletamise, saavad aktsiisi tagasi.
See oleks suur pluss haiglatele, lasteaedadele ja kohalikele katlamajadele. Euroopa Liit ei tunnista sotsiaalsfääris kasutatava kütuse maksustamist aktsiisiga. Meil aga tehakse nii, kuigi tahame kangesti Euroopasse jõuda.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele