VIGADE PARANDUS
Teisipäevase «Postimehe» artiklis «Kohus mõistis Elmu Koppelmanni õigeks» oli viga. Õige on, et Viru ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi koosseisu eesistujaks oli Maarika Kuus. Palume vabandust.
Riigikogu võttis eile vastu mootorikütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse, mille järgi kasvab aktsiis 2001. aastani vähemalt 50 senti igal aastal. Opositsiooni hinnangul suurendab niisugune järsk tõus oluliselt salakütuste osa.
Eile Riigikogus vastu võetud seadusemuudatuse järgi tõuseb autobensiini aktsiis tänavu 1. detsembrist seniselt 1,8 kroonilt 2,5 kroonile liitri eest. Diislikütuse aktsiis suureneb 0,75 sendilt 1,61 kroonile kilogrammi eest. Samas suurusjärgus kasvab kõigi teiste kütuste aktsiis.
Kuni 2001. aastani tõusevad aktsiisid iga aasta 1. detsembril. Selleks ajaks peab bensiiniliitri aktsiis jõudma 4,3 kroonini ning diislikütuse oma 4,4 kroonini.
Rahandusminister Mart Opmanni hinnangul võiks enimkasutatav bensiiniliiter sajandivahetusel maksta kuni 10 krooni ja diislikütuse liiter umbes krooni võrra vähem.
Salakütuse osa suureneb
Isamaaliidu fraktsiooni esimees Toivo Jürgenson ütles «Postimehele», et mootorikütuse aktsiisi esimene järsk tõus oli 1995. aasta sügisel. Kohe pärast seda suurenes ka salakütuste osa Eestis. Seda näitas aktsiisi laekumiste märgatav vähenemine. Järgmine järsk tõus oli 1996. aasta lõpus. Jällegi kasvas salakütuste osa turul.
«Enne neid järske muutusi oli salakütuste osa turul erinevatel hinnangutel mõniteist protsenti,» selgitas Jürgenson.
Ta lisas, et 1996. aastal oli kavandatud mootorikütuseaktsiisi laekumiseks umbes 600 miljonit krooni, tegelikult laekus 116 miljonit krooni vähem. Tänavu peab eelarvesse jõudma ligi 900 miljonit krooni kütuseaktsiisi, praegu on aga alalaekumine 129 miljonit, kuu aja eest isegi 131 miljonit krooni.
Jürgensoni hinnangul jääb ka tänavu mootorikütuseaktsiisi alalaekumine umbes 1996. aasta tasemele, kuigi rahandusminister Mart Opmann on väitnud, et aasta lõpuks saab plaan täis.
«Nendest alalaekumistest võib teatavate mööndustega tuletada salakütuste osa Eesti turul, sest mitu aastat järjest on alalaekumine olnud ühesugune,» rõhutas Jürgenson. «Võib oletada, et salakütuse osa on 25-30 protsenti. Seda juhul, kui eelarve planeerimine oli täpne. Mina aga väidan, et tegelikult on kütuseaktsiis eelarves alaplaneeritud vähemalt 20 protsenti. Seega on mõtlematu aktsiisipoliitika tõttu salakütuste osa kasvanud jämedalt võttes kahekordseks.»
Ta lisas, et eriti väike oli aktsiisi laekumine aasta alguses. See tähendab, et siis teenis must turg umbes 1-2 miljonit krooni päevas. Niisugune poliitika soodustab otseselt kuritegelikke struktuure.
Raha maanteehoiuks
Mootorikütuse aktsiisist laekunud raha peab sihtotstarbeliselt minema teede - nii maal, vees kui õhus - korrashoiuks.
Opositsioon on Jürgensoni sõnul seisukohal, et mootorikütuseaktsiisist laekuva raha sihtotstarbelist kasutamist ei ole võimalik vajalikul määral kontrollida. Tema sõnul ei vasta tõele väide, et aktsiisi tõstmine on võimaldanud suurendada kulutusi maanteehoiule.
1995. aasta sügisest tänaseni on mootorikütuseaktsiis kasvanud rohkem kui 4 korda, teedele tehtud kulutused on aga suurenenud vaid 1,4 korda.
Mootorikütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse poolt oli eile 45 Riigikogu liiget ning vastu 38. Opositsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud poolehoidu. Mootorikütuseaktsiisist peab järgmisel aastal riigieelarvesse laekuma 160 miljonit krooni. Eelarve tulude poolel on suuruselt esikohal käibemaks, millele järgneb tulumaks ning seejärel aktsiisid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Johannes Kert sõidab järgmise aasta juunis terveks aastaks õppima Ameerika Ühendriikide kõrgemasse sõjalisse õppeasutusse War College’isse Pennsylvanias.
Kert ütles «Postimehele», et pakkumine õppima asuda tuli juba kevadel ning otsus langes sel suvel Paldiski suurõppuste Baltic Challenge ajal. «Mul on Ameerika Ühendriikide pakkumise üle väga hea meel ja ma kasutan seda võimalust,» sõnas Kert. Kerdi õpingute asjus on saatnud oma USA kolleegile kirja ka Eesti kaitseminister Andrus Öövel.
Kerdi õppeprogramm USAs keskendub riigikaitse planeerimisele ja juhtimisele strateegilisel tasandil.
Et õppeprogramm kestab aasta, tuleb leida Kerdi äraolekuks talle asendaja.
Rahuaja riigikaitse seaduse loogika järgi võiks kaitseväe juhataja äraolekul täita tema kohuseid peastaabi ülem ehk kolonel Ants Laaneots, kes naaseb tuleva aasta veebruaris pikaajaliselt täiendõppelt Roomas NATO kolledzhis.
Küsimusele, kas tema õppimaminek Ameerika Ühendriikidesse tähendab Eesti sõjalise orientatsiooni tugevnemist just USA suunas, vastas Kert, et Eesti sõjaline orienteeritus USAle on alati tugev olnud.
«Operatiivtasandil on otstarbekas, et meie ohvitserid saaksid koolitust just USAs, seda enam, et see käib inglise keeles ja on NATOga koostöös väga oluline. Taktikalises ja territoriaalkaitses on aga otstarbekas orienteeritus Põhjamaadele ja Shveitsile,» kinnitas Kert.
Enne Ameerikasse sõitmist õpib Kert tuleva aasta jaanuaris kolm nädalat Saksamaal. Seni on Kert militaarharidust saanud Tartu Riikliku Ülikooli sõjalise algõpetuse kateedris, Harkovi Kõrgemas Tankivägede sõjakoolis ja Marshalli keskuses Saksamaal. Äsja siirdus Washingtoni ka Eesti esimene sõjaväeatashee Tiit Tammela, kes teenis viimati Kaitseliidu Pärnu maleva pealikuna.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti korvpalliklubide koondis Tallinna Kalev sai eile õhtul oma kolmanda võidu eurosarjas, alistades koduhallis Zagrebi KK Croatia 79:67 (poolaeg 39:35).
Euroopa klubide karikavõistluste C-alagrupi kohtumine Kalevi ja Horvaatia eelmise hooaja viienda meeskonna vahel arenes eestlastele üldiselt rõõmustavalt - välja arvatud avapoolaja keskel alanud mõõn, kui kalevlased oskasid eduseisust 17:7 jääda kaotusseisu 24:32. Seejärel pääseti taas juhtima (35:33) ja jäädi dikteerivaks pooleks kuni kohtumise lõpuni.
Kalevi parim oli 36-aastane Margus Metstak, kes kogus 21 punkti.
Viiest mängust kolm võitu kogunud Kalevi järgmine eurosarja kohtumine on 4. novembril taas koduhallis Kaunase Zhalgirisega (Leedu).
Loe ka Kalev võitis veenvalt
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kirjanik Jaan Kaplinski, kellele esmaspäeval määrati Balti Assamblee kirjandusauhind (umbes 75 000 krooni), ei saa auhinda vastu võtma minna, sest sõidab peatselt Walesi, kuhu ta on kutsutud resideerivaks kirjanikuks (writer in residence).
Kas sügis, mil maailmas antakse välja terve hulk kirjandusauhindu, muudab teie ja teie perekonna elus midagi? Tekitab närvilisust või ootusärevust, segab kirjutamast?
Kirjutamist see küll ei sega, aga ma pean ütlema, et mullu, kui siin käisid teatud kuulujutud, siis see mingit põnevust muidugi tekitas. See kõik oli veidi enneolematu. Ma pole ju mingeid olulisi auhindu varem saanud.
Teid koos Jaan Krossiga mainitakse viimastel aastatel järjekindlalt kui Nobeli kirjandusauhinna kandidaate. Kuivõrd informeeritud olete ise oma kandideerimisest?
Kui ma kohtusin läinud aastal Poolas vanahärra Czeslaw Milosziga, kes on ise selle auhinna saanud, ütles ta, et on mind esitanud. Niipalju sain ma teada ja see on ka ainuke konkreetne asi, mida ma Nobeliga seoses tean.
Kui reaalseks peate seda, et eesti kirjanik saab lähemal ajal Nobeli kirjandusauhinna?
Arvestades seda, kuidas Nobeli kirjandusauhindu jagatakse, ei saa idaeuroopa luuletaja pärast idaeuroopa luuletaja auhindamist kunagi auhinda. Ja nii ka sel aastal läks. Tuli lõunaeuroopa näitekirjanik ja järgmisel aastal tuleb mõni ameerika või aasia kirjanik. Seega teeb ta ühe ringi ära, enne kui taas siiakanti jõuab.
Kui meil on aga pikka meelt, küll ta siis ükskord ikka tuleb ka. Iseendast ma aga arvan, et see ei ole nii oluline asi, sest ta ei võta inimeselt tolligi maha ega pane ka juurde. Väikeriigile on see tähtis ainult seetõttu, et üks tema kirjanik leiab tähelepanu ja tõlkimist ning kogu kirjandus satub korraks valgusvälgatusse. Põhjendus, mille pärast see auhind ühele või teisele antakse, on ju vaid üldsõnaline pidukõne. Kirjanduse süvakihte see auhind tegelikult ei puuduta.
Suurim tunnustus on teile seni tulnud Soomest Eino Leino preemia näol. Kui kõrgelt te hindate äsjasaadud Balti Assamblee kirjandusauhinda?
Kui siin mingi vahe on, siis selles, et Balti Assamblee auhind on väga suurel määral poliitiline. Siin käib sama kombinatoorika, et ühel aastal saab eesti kirjanik ja järgmisel aastal läti või leedu kirjanik.
Leino preemia oli aga väga liigutav ja mulle ka äärmiselt üllatav. Olin esimene välismaalane, kes selle sai. Leino auhind polnud riiklik ja raha ka ei antud. Samal ajal rõhutati sellega kuidagi eriliselt kahe rahva lähedust, seda, et üks eestlane võib soome kultuurielus ka mingit rollikest mängida.
Balti Assamblee preemia aitab mul aga lihtsalt ehitus- ja remondiprobleeme lahendada. Saan maamaja juures ühtteist teha ja Tartu korter vajab ka remonti. Paraku paistab, et ma ise ei saa Vilniusesse kohale minna, pean olema Walesis.
Miks seal?
Olen seal writer in residence ja mulle tundub, et ma ei raatsi olulist osa sellest auhinnast maha sõita. Anglosaksi maades tähendab writer in residence seda, et mõni jõukam ülikool kutsub enda juurde mõne kirjaniku ja laseb tal rääkida näiteks iseendast, kui ta on väga tuntud. Ühesõnaga, rääkida sellest, mis pähe tuleb. Eeldatakse muidugi, et ta räägib kirjandusest või teeb mõnd luuleseminari. Mina katsun seal seekord, üsna alatul kombel, tegelda veidi oma ingliskeelsete tõlgetega.
Kes teid sinna kutsus?
Ma ei teagi nii täpselt. Kuna mul on Inglismaal ilmunud paar raamatut, siis ehk tänu neile või hoopis tuttavatele. Sellise ettepanekuga kiri mulle tuli ja ma võtsin selle vastu.
Balti Assamblee kirjanduspreemia juurde tagasi tulles... Kuivõrd on lätlased ja leedulased üldse teie loominguga kursis?
Ma ütleksin, et lätlased on üldse väga kõvad tõlkijad ja polüglotid. Uldis B‘rzinsh sai samuti Balti Assamblee preemia ja pidas tookord ka eesti- ja leedukeelse kõne. Nii et ma arvan, et lätlased on kolme Balti riigi kirjanikkonnast kõige paremini informeeritud naabrite kirjanduselust. Meie tunduvalt halvemini. Leedulased aga... nemad on endiselt Leedu suurvürstiriik ja vaatavad rohkem iseenda kuulsusrikast minevikku. Meie lätlastega saame olla pisut avatumad.
Läti keelde on teie loomingut tõlgitud, leedu keelde minu teada mitte?
Raamatuid ei ole kummaski keeles. Läti keeles on olemas raamatu käsikiri, aga selle väljaandmine on toppama jäänud... Kes see eestlase luulekogu ikka nii väga avaldada tahab. Mulle anti aga vähemalt lootust, et küll see kunagi ilmub.
Balti Assamblee kirjandusauhinna statuudi järgi antakse auhinnatu üks teos kahe aasta jooksul välja ka naabrite juures.
See oleks küll kena. Ma ei tea küll, mis teos see olla võiks, aga eks me saa seda siis arutada. Läti keeles on käsikiri olemas, äkki saab selle lõpuks välja anda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Soome arvab, et Euroopa Liit peaks alustama liitumisläbirääkimisi nende maadega, mis suudavad tegelikkuses täita liikmestaatuse kriteeriume rahuldava aja jooksul, mis omakorda tähendab viieaastast perioodi, ütles eile Soome välisminister Tarja Halonen Tartu Ülikoolis peetud aulaloengul.
Halose loengu teemaks oli «Soome, Eesti ja Euroopa integratsioon» ja ehkki Soome välisminister ütles, et algul tahtis ta kõneleda väheke laiemalt, jäi ta lõpuks pidama Euroopa Liidu juurde.
Halonen peatus pikemalt ELi laienemise probleemidel, tuues välja Euroopa Komisjoni märkuse, et laienemisel suureneks ELi elanikkond veerandi võrra, kuid rahvuslik koguprodukt vaid viis protsenti.
Soome välisministri sõnul ei ole laienemine ühepoolne ülesanne ainult ELile, vaid ka kandidaatriikidele. Tema sõnul halvendavad mõnikord korruptsioon ja ebaefektiivne bürokraatia ELi ja kandidaatriikide suhteid.
Samas tooks laienemine ühisturule märgatavalt juurde tarbijaid ja suurendaks majanduslikku potentsiaali. Lainemine on ka ajaloolise tähtsusega, sest kandidaatriigid on erinevalt neist riikidest, mis astusid viimati Euroopa Liitu.
Halose hinnangul pöörab EL Põhja-Euroopale tähelepanu rohkem kui kunagi varem. «Põhja dimensioon ELis tugevneb nii geograafiliselt kui vaimselt.» Soome välisministri arvates on tähtis, et kui EL laineb Läänemere piirkonda, arendaks see tugevamaid suhteid Venemaaga, rõhutades viimase rolli ELi põhjapoolse partnerina.
Halonen tõi näiteks Soome positiivse kogemuse ELis, lisades, et Soome näide on parim võimalus ELiga liitumisest õppida, sest Soome oli üks nn «uustulnukatest».
«Soome on rahul Euroopa Komisjoni seisukohaga, et Eesti täidab liitumisläbirääkimisteks vajaminevad kriteeriumid. Samuti loodab Soome, et Läti ja Leedu kiire majanduslik ja sotsiaalne progress võimaldab lähitulevikus läbirääkimisi alustada,» märkis Halonen. Tema sõnul sillutaks Eesti kaasamine kohe läbirääkimistesse teistele Balti riikidele teed ELi suunas. Soome toetab kõiki Balti riike intgreerumisel poliitiliselt ja majanduslikult, ütles Halonen.
Halonen ütles «Postimehele», et Leedu ootab Soomelt tuge Põhja regioonis, kommenteerides üleeilset kohtumist Leedu välisministri Algirdas Saudargasega. Samas ei uskunud Halonen, et Leedu soov Euroopa Komisjoni väärtushinnangute koheseks taasläbivaatamiseks täitub. See võib juhtuda järgmisel suvel, arvas Halonen. Kohtumisel Saudargasega arvas Halonen, et ELi lainemine Kesk-Euroopa ja Balti riikidesse teostub kompromissvariandina.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Alaealiste mõjutusvahendite seaduse eelnõu valmis ajal, kui ligi kolmandiku esimese astme kuritegudest sooritavad kuni 15-aastased.
Haridusminister Mait Klaassen ütles, et seadus hakkab korrigeerima tööd alaealiste õigusrikkujatega. Varem käis selline töö alaealiste komisjoni kaudu, kuid neid enam ei ole. Klaassen ütles, et kõigis alaealiste kuritegevuse juhtumites ei saa süüdistada lapsi. Seadusega pannakse paika vahendid, millega noori inimesi senisest veidi enam paremusele mõjutada. Seaduse autorid loodavad, et alaealiste kuritegevuse kasv peatub ja õigusrikkumiste hulk isegi väheneb. Koolikohustuse täitmine paraneb, ka hakkavad alaealised rohkem vastutama oma tegude eest.
Mõjutusvahenditest on leebemad koolikorralduslikud - õppekava ja koolipäeva pikkust puudutavad asjad, vestlused psühholoogi, narkoloogi või sotsiaaltöötajaga, lepitamine. Ka kohustus elada lapsevanema juures on üks mõjutusvahendeid. Seaduses sätestatakse ka käendamine, kautsjon, ühiskondlikult kasuliku töö tegemine, noorteprogrammides osalemine. Viimane võimalus on ministri sõnul erikoolidesse suunamine, mida seni on saanud teha vaid poolte kokkuleppel.
Erikoolide õpilaste arvuks on järgmise aasta riigieelarves arvestatud umbes 300 ning see arv ei tohiks ka seaduse jõustumisel järsult kasvada, lisas Klaassen. Ministri sõnul on erikool riigile arvestades õpilaskoha maksumust väga kallis. Eesti üks kallimaid koole on Klaasseni sõnul 50-60 õpilasega Kaagvere tütarlaste erikool.
Klaasseni sõnul ei ole seaduse rakendamisega arvestatud järgmise aasta eelarve eelnõus. Praegu tehakse finantsmajanduslikud arvestused, vajadusel leitakse raha kasvõi reservfondist. Seadus peaks jõustuma nii, et seda saaks rakendada järgmise õppeaasta algusest.
Alaealised sooritavad Eestis üha rohkem isikuvastaseid ja raskeid kuritegusid, 1992. aastaga võrreldes on 1996. aastal alaealiste sooritatud tahtlike tapmiste hulk kasvanud 3,5 korda; üliraske kehavigastuse tekitamiste hulk 4,5 korda, röövimiste hulk 3,7 korda. Üldse on isikuvastaseid kuritegusid sooritanud alaealiste arv suurenenud 3,6 korda. Kuritegusid sooritavad järjest nooremad inimesed, esimese astme kuritegudest sooritasid kuni 15-aastased 29%, röövimise sooritanutest oli 32,1% kuni 15-aastasi. Eelmisel aastal keelduti kriminaalasja algatamast 524 alaealise suhtes, kellest 62% oli kuni 15-aastasi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Silmeti endise peadirektori Priit Saksingu kriminaalasja raames esitas uurija süüdistuse ametialases lohakuses Silmeti peaökonomistile finantsdirektori ülesannetes Nikolai Bakaljasile.
Nikolai Bakaljast süüdistatakse selles, et ta Silmeti finantsdirektorina lasi peadirektor Priit Saksingule ning endale ilma aluseta või valedel alustel välja arvutada lahkumiskompensatsioonid.
«Saksingule poleks lõpparvete väljaarvutamise ajal saanud mingit lõpparvet välja arvutada, tema tööleping oli jõus. Enda puhul palus Bakaljas rakendada tegelikust suuremat, 14 000-kroonist kuupalka, mistõttu talle maksti rohkem välja üle 21 000 krooni,» ütles keskuurimisbüroo eriti tähtsate asjade uurija Arved Ant.
Saksingu puhul laskis Bakaljas lõpparve arvestada viimase kolme kuu töötasu põhjal, kompensatsiooni muutis väga suureks jaanuaris Saksingule välja makstud kompensatsioon Silmeti eduka erastamise eest.
Pärast seda, kui Saksing oli ülekanded allkirjaga kinnitanud, korraldas Bakaljas raha ülekandmised.
Nii kanti Saksingule üle 1,78 miljonit krooni, Bakaljas sai 132 000 krooni.
Nikolai Bakaljas täitis Silmetis finantsdirektori ülesandeid tänavu 10. aprillist.
Septembris esitas uurija Priit Saksingule samuti süüdistuse ametialases lohakuses.
Selle paragrahvi alusel süüdi mõistes võib kohus karistada rahatrahviga, kuni aastase vabaduskaotusega või teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Valitsus kinnitas eile üheteistkümne teadusasutuse ühinemise avalik-õiguslike kõrgkoolidega, ühinemine lähtub teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest.
Valitsuse eilse määruse kohaselt ühinevad majandusinstituut, geoloogiainstituut, keemiainstituut ja küberneetikainstituut ning Tallinna arenduskeskus ehk endine Teaduste Akadeemia erikonstrueerimisbüroo Tallinna Tehnikaülikooliga.
ökoloogia ja rahvusvaheliste sotsiaaluuringute instituut ning rahusvahelise keskkonnabioloogia keskus ühinevad Tallinna Pedagoogikaülikooliga.
Zooloogia ja botaanika instituut ja eksperimentaalbioloogia instituut ühinevad Eesti Põllumajandusülikooliga ning füüsikainstituut Tartu Ülikooliga.
Valitsuse määrus jõustub 1997. aasta 1. detsembrist, ühinemine on teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohaselt vaja sätestada vastavas lepingus, mille sõlmivad teadusasutus ja avalik-õiguslik ülikool või Eesti Teaduste Akadeemia.
Osa eile kinnitatud ühinemisotsuseid tehti juba eelmisel aastal, enamiku instituutide otsused on vaja veel teha. Haridusminister Mait Klaasseni sõnul toimus ühinemine vabatahtlikult ning iga instituut valis ise, millise ülikooliga ühineda. Teadusasutuste varad antakse ülikoolidele üle eraldi aktiga.
Praegu on teadusasutused kuue ministeeriumi valitsemisalas.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti kaitsevägi vajab kiiremas korras juurde ohvitsere, leiavad nii kaitseministeerium kui ka kaitsejõudude peastaap. Ministeerium ja peastaap on aga eri seisukohtadel ohvitseride koolituse sisu küsimuses.
Kaitseminister Andrus Öövel ütles Eesti Raadiole, et põhiküsimus sõjalise hariduse planeerimisel on see, kas valdaval osal eesti ohvitserkonnast peab olema laiapõhjaline tsiviilkõrgharidus või mitte.
«Eesti ohvitseri karjäär ei tohi olla ummiktee. Haridus peab olema selline, mis annaks ohvitseridele sotsiaalsed garantiid ja võimaldaks ka tsiviilelus hakkama saada,» ütles Öövel.
Ööveli sõnul ei peaks ohvitseride vähesuses süüdistama Eesti Riigikaitse Akadeemiat (ERA). Põhiprobleem on Ööveli kinnitusel selles, et ERAle pole antud suuremat tellimust. «Tragikoomiline on see, et Eesti ohvitserkond, kes kujundas ohvitseride väljaõpet, oli aastatel 1992-1995 seda meelt, et ohvitserid tulevad ohvitseride kursustelt,» rääkis Öövel.
Nelja aasta jooksul oleks kaitsevägi pidanud kursustelt saama 800 ohvitseri. «See nägemus on olnud sügavalt ekslik,» ütles Öövel Eesti Raadiole.
Kaitseväe juhataja Johannes Kerdi sõnul on ERA põhiprobleemiks see, et ohvitseride ettevalmistamine akadeemias võtab palju aega. Peastaabi ülesandeks on võimalikult väheste vahenditega toota võimalikult palju julgeolekut. Kerdi sõnul on ka peastaap seisukohal, et ohvitserkond peab olema nii haritud kui võimalik. «ERA sõjakolledzhi suurriikliku süsteemi rakendamiseks pole meil aga raha,» ütles Kert Eesti Raadiole.
Selget skeemi veel pole
Kaitseväele koolitavad ohvitsere ERA sõjakolledzh ja Kaitseväe Väljaõppekeskus, mis on välja kasvanud pikka aega kaitseväele ohvitsere andnud ohvitseride kursustest. Sõjakolledzhis kestab õpetus 4 aastat, kahel viimasel aastal antakse tulevastele ohvitseridele tsiviilkõrgharidus. Väljaõppekeskuse kursused kestavad kaks aastat. Peaministri tasemel on praeguseks saavutatud põhimõtteline kokkulepe Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste süsteemi loomiseks.
Ühendatud Õppeasutused hõlmaksid tulevikus nii sõjakolledzhi kui ka ohvitseride kursuste süsteemi. Lõplikku ja selget skeemi Ühendatud Õppeasutuste kohta ei ole.
Kaitseministeeriumi riigikaitselise hariduse büroo juhataja Urmas Rennit ütles «Postimehele», et ühtne seisukoht ohvitseridele antava hariduse sisu suhtes on ministeeriumil ja peastaabil siiski lõpuks tekkimas. «Ilma tsiviilkõrgharidust saamata noormehed lihtsalt ei tule ohvitseriks õppima,» ütles Rennit.
ERA sõjakolledzhisse astus sel aastal 75 noormeest. Kaitseväe Väljaõppekeskuse ohvitserikursustele tuli 47 tahtjat, vastu võeti 25, kellest on aga praeguseks alles jäänud 14. «Mehed saavad aru, et sealt saadav haridus on puudulik,» ütles Rennit.
Sõjalise hariduse planeerimise töörühma suvel koostatud dokumendis «Ühine arusaam ohvitseride ettevalmistamise korraldamisest 1997-1998 õppeaastal» leitakse, et sõjakolledzhi ja väljaõppekeskuse õppetöö on vaja ühendada. Renniti sõnul looks ühine õppekava väljaõppekeskuses õppijatele võimaluse saada hiljem ERAs tsiviilkõrgharidus. «Seda pole aga suudetud teha,» märkis Rennit.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Riigikogu riigikaitsekomisjon leiab, et Kurkse õnnetuse põhjusi uurinud valitsuskomisjoni aruandes on küsitavusi ja vasturääkivusi, mis ei tule kasuks lõppjärelduste objektiivsusele. Riigikaitsekomisjon arvab ka, et kaitseministeeriumi roll ja vastutus tuleks uuesti läbi vaadata.
Nendele järeldustele jõudis Riigikaitsekomisjon eilsel istungil, kus oli arutusel hinnangu andmine justiitsminister Paul Varuli juhitud Kurkse õnnetuse põhjusi uurinud valitsuskomisjoni aruandele.
Järeldusi toetas komisjoni seitsmest liikmest kuus, sealhulgas komisjoni esimees, Koonderakonda kuuluv Peeter Lorents. Vastu oli Eesti Maarahva Erakonna esindaja Tiit Tammsaar. Riigikaitsekomisjon fikseeris 12 erimeelsust, mis tal on Varuli juhitud komisjoniga. Kuna Varuli komisjoni aruanne oli konfidentsiaalne, ei avalikustata üksikasjalikult ka neid erimeelsusi. Riigikaitsekomisjoni liige Jaanus Betlem ütles siiski «Postimehele», et erimeelsused puudutavad eelkõige Balti rahuvalvepataljoni struktuuri ja alluvust. Teise erimeelsuste valdkonna moodustavad Betlemi sõnul mõningad rahvusvahelised lepingud ja nende tõlgendamine valitsuskomisjoni poolt.
Betlem ütles, et riigikaitsekomisjoni arvates eksisteerib Baltbat nii de facto kui ka de jure ja Baltbati staap allub kolme Balti riigi kaitseväe juhatajatest moodustatud komiteele. Betlem lisas, et 12 eriarvamuspunkti suhtes olid komisjoni liikmed üksmeelel ja neid ei vaidlustanud ka Tiit Tammsaar. Tema sõnul ei kujuta riigikaitsekomisjoni antud hinnang mitte erinevate seisukohtade kompromissi, vaid komisjoni liikmete ühisarvamust.
Riigikaitsekomisjon tegi eile ka pöördumise president Lennart Meri ja peaminister Mart Siimanni poole, milles nimetab riigikaitse alal valitseva pingelise olukorra peamised põhjused ja pakub välja lahendusi nende kõrvaldamiseks.
Komisjoni arvates põhjustavad pingeid kaitsejõudude tööd reguleerivate õigusaktide vähesus, olemasolevate seaduste erinev tõlgendamine, riigikaitse alafinantseerimine, ohvitseride koolitussüsteemi puudulikkus, väeosade infrastruktuuri nõrkus ja ohvitseride korteripuudus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Usaldusväärsete süütõendite puudumise tõttu loobus prokurör süüdistamast linnavolikogu korrakaitsenõunikku Koit Pikarot kuriteo varjamises.
«Loobun Koit Pikarole esitatud süüdistuse toetamisest, kuna tema süü ei ole usaldusväärsete tõenditega leidnud piisavat tõestamist,» põhjendas Tallinna linnakohtule eile oma otsust riiklik süüdistaja prokurör Hinge Brand.
Prokuröri sõnul ei ole piisavalt tõendatud, et Pikaro sai 1993. aasta hilissügisel keskuurimisbüroo Pärnu eriti tähtsate asjade uurijalt Urmas Krügerilt materjalid, mis puudutasid Pärnu ärimehe Ain Künnapase korteris toime pandud röövkallaletungi sama aasta septembris.
Süüdistuse järgi viis Krüger tollal keskkriminaalpolitsei abidirektorina töötanud Pikarole materjalid seepärast, et too pidi algatama röövkallaletungi kohta kriminaalasja, mis aga jäi tegemata ning mille algatas alles kaks aastat hiljem hoopis kaitsepolitsei.
Uurija ütlused ei kõlba
Kuigi Krüger on varem tunnistanud, et andis röövimist puudutavad materjalid isiklikult Pikarole üle, ei pidanud prokurör neid ütlusi eile piisavateks tõenditeks, sest ühtegi dokumentaalset tõestust selle kohta pole.
«Krügeri sõnul ei võtnud ta toona Pikarolt allkirja materjalide üleandmise kohta, kuna lootis, et Pikaro on aus inimene,» vahendas prokurör eile Krügeri varasemaid ütlusi.
Prokuröri kinnitusel ei ole Pikaro süü piisavaks tõendiks seegi, et Pärnu politsei vastavas zhurnaalis on märge röövimist puudutanud materjalide saatmise kohta keskkriminaalpolitseisse. «Kui ei ole piisavalt tõendatud, et Pikaro sai need materjalid kätte, siis ei saa teda süüdistada selles, milles teda süüdistatakse,» täpsustas prokurör.
Kaitsepolitsei süüdistas Koit Pikarot selles, et too jättis ärimees Ain Künnapaselt väärisesemete röövimise ja raha väljapressimise suhtes 1993. aastal kriminaalasja algatamata, varjates seega kuritegu. Pikarole pandi süüks, et kuigi Pärnu politsei saatis Künnapaselt saadud avalduse keskkriminaalpolitseisse, seiskus 1993. aasta 30. septembril toime pandud kuriteo uurimine ligi kaheks aastaks.
1995. aasta sügisel tegi Pärnu ärimees uue avalduse kaitsepolitseile, kust saadeti asi kohtusse. Tänavu jaanuaris karistas Tallinna ringkonnakohus ärimehelt 10 000 dollari väljapressimise ning 4200 dollari ja 25 000 krooni röövimise eest Permi grupeeringu liidrit Nikolai Bleskovi üheksa ja tema kaaslast Peeter Vaiku kaheksa-aastase vabadusekaotusega.
Reigo Kalale tingimisi karistus
Pikaro kaaskohtualune, endine keskkriminaalpolitsei tehnikagrupi komissar Reigo Kala ei pääsenud aga sama kergelt. Eilsel kohtuistungil nõudis prokurör Kala süüdimõistmist ebaseaduslikus kinnipidamises ning leidis, et parim karistus ekspolitseinikule on tingimisi aastane vanglakaristus aastase katseajaga.
Süüdistuse järgi pidas Kala 1994. aasta 16. novembril ebaseaduslikult kinni Tondi sõjaväelinnakus valvepostide tööd korraldanud Kodukaitse liikme Vahur Tammani, keda ta kahtlustas seotuses Künnapase kallal toime pandud röövimise ja väljapressimisega.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Jõgeva maakohus kuulutas esmaspäeval välja otsuse, tunnistades seadusevastaseks Jõgeva linnavalitsuse korralduse, mille järgi Jõgeva majandusühistu ei saanud gaasitorustiku projekteerimise luba.
Majandusühistu tahab viia gaasiküttele väikekatlamaja, kust saaks sooja kaubamaja, haldushoone (milles ka pank ja restoran) ja ehitustarvete kauplus. Selleks on vaja ehitada 130-140 meetrit gaasitorustikku. Linnavalitsus on selle vastu. Majandusühistu vaidlustas linnavalitsuse korralduse Jõgeva maakohtus. Ühistu juhtkonna arvates toob linnavalitsuse korraldus mitte lubada rakendada odavamat kütmismoodust firmale suurt majanduslikku kahju.
Jõgeva majandusühistu juhatuse esimees Jaan Päeva ütles «Postimehele», et ärifirmal on ebamõistlik osta kolme suure hoone tarbeks liiga kallist (370 krooni MWh) soojust aktsiaseltsilt Jõgeva Soojus, kui lokaalkatlamajast oleks võimalik saada soojust arvestusliku hinnaga 200 MWh. Firma juhatus on võtnud nõuks rekonstrueerida tühjalt seisnud katlamaja ning viia see gaasiküttele.
Jaan Päeva sõnul on katlamaja maagaasile üleviimine kooskõlastatud Eesti Gaasi ja päästeametiga. Samuti on uuritud gaasiseadmestiku ostmise võimalusi ja lepitud kokku monteerijafirmaga. Majandusühistu on planeerinud kulutada 330 000 krooni, kuid arvestuse järgi tuleks juba ühe kütteperioodiga kütteraha kokkuhoidu üle 250 000 krooni.
Jaan Päeva sõnul on kaubandushoonete juurde juba varem gaasitorustikku ehitatud, nüüd tuleks teha ainult 130-140-meetrine lõik, mille ehitaks gaasimüüja kaubandusfirmalt raha küsimata. Kuid linnavalitsus ei anna projekteerimisluba, tuues põhjenduseks asjaolu, et linna üldplaneeringus pole gaasitorustikku Kesk tänava ja ärifirma haldushoone katlamaja vahel. Nii et enne torustiku projekteerimist tuleks muuta üldplaneeringut. Jaan Päeva arvates ei ole jutud üld- ja detailplaneeringust asjakohased, sest kavandatud töö käigus ei muutu hoonete välimus ega nende lähim ümbrus. Tema arvates on linnavalitsus huvitatud, et võimalikult rohkem soojusenergiat ostetaks keskkatlamajalt.
«Linnavalitsuse juhtkond väidab, et väikekatlamajade rakendamine kahjustab teiste linlaste huve, kes ostavad soojust keskkatlamajalt,» ütles Päeva. «Igale ettevõttele on suur klientide arv kasulik, kuid on vale kliente jõuvõtetega kinni hoida. Selleks on teised võimalused.»
Jõgeva maakohtu halduskohtunik Maili Lokk leidis, et vaidlustatud linnavalitsuse korraldus ei ole piisavalt motiveeritud ega kontrollitav, sest selles pole viidatud aluseks võetud õigusaktidele. Kohtuistungil nimetasid linnavalitsuse esindajad planeerimis- ja ehitusseaduse sätteid, millele toetudes sündis projekteerimist keelav korraldus, kuid kohtuniku arvates ei muutnud tagantjärele antud põhjendus vaidlustatud haldusakti seaduspäraseks. Kohtunik tunnistas linnavalitsuse 16. juuli 1997. aasta korralduse täielikult seadusevastaseks.
Kohtuotsuse peale on kümne päeva jooksul võimalik esitada apellatsioonkaebus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Harju kriminaalpolitsei pidas esmaspäeval kinni kolm noormeest, keda kahtlustatakse CD-plaatidega äritsenud 40-aastase mehe surnukstulistamises möödunud reedel Maardus.
Harju politsei abiprefekti Madis Niinemetsa sõnul on tapmisega seoses esialgu 48 tunniks kinni peetud Tallinnas elav Urmas (18) ning Juri (18) ja Oleg (20), kes mõlemad elavad Maardus. «Praeguseks hetkeks on kõik kolm poissi advokaatide juuresolekul üle kuulatud ning oma süüd pole nad eitanud,» ütles Niinemets eile «Postimehele».
Üsna hiljuti täisikka jõudnud noormehi kahtlustatakse selles, et nad tapsid 17. oktoobril mitme püstolilasuga Tallinnast mõni kilomeeter eemal Maardu aedlinnas Vladimiri (40).
«Tapetu tegeles CD-plaatide ostu-müügiga, meie andmetel käis üks poistest - Urmas - tal vajaduse korral abiks kaupa lahti pakkimas, transportimas ja müümas,» selgitas Niinemets. Et ärimehega kokku puutudes sai noormees teada Vladimiri heast majanduslikust seisust, plaanitigi Niinemetsa sõnul koos kahe kaaslasega tema arvelt rikastuda.
«Plaani täideviimiseks hankisid poisid seni kindlaks tegemata kohast endale kaks püstolit, ühe brauningu tüüpi ja teise margolini tüüpi. Seejärel kutsusid nad ärimehe ühe poisi Muugal asuvasse suvilasse kokkusaamisele mingite CD-plaatide suhtes ning jäid varitsema,» rääkis abiprefekt.
Niinemetsa sõnul avas üks tapmises kahtlustatav Vladimiri pihta margolinist tule kohe pärast tema suvilasse sisenemist, tulistades ärimehele ühe lasu kuklasse. «Seejärel lasi teine noormees brauningust kaks lasku mehele pea piirkonda,» lisas Niinemets.
Ärimehe laip maeti suvila lähedal asuva Altmetsa tee äärde, mis viib Muuga aedlinnast Muuga sadamasse. Niinemetsa sõnul said noormehed Vladimiri tapmisega 12 000 krooni rikkamaks, kuigi alguses lootsid nad kannatanu juures rohkem raha leida. Vladimirilt võtsid nad ära ka tema Chevrolet Luimna väikebussi ning hakkasid sellega ringi kihutama.
«Postimehe» andmetel jõuti väidetavate tapjateni tänu Vladimiri abikaasale, kes hakkas oma meest otsima ja rääkis sellest oma kahele tuttavale. Pühapäeva õhtul märkasidki need tuttavad Vladimirile kuuluvat Chevrolet’ bussi ja pidasid selles olnud kaks poissi kinni. Väidetavalt viisid nad poisid seejärel samasse Maardu suvilasse, kus Vladimir tapeti. Seal sidusid nad poisid kinni ja peksid neid seni, kuni viimased tapmise üles tunnistasid. Politsei pidas need kaks poissi kinni pärast seda, kui Vladimiri abikaasa politseisse helistas.
«Kohe saime kätte kaks poissi. Hiljem tabasime ka kolmanda, kes andis läbiotsimiste käigus välja ka kaks ilmselt tapmisel kasutatud relva,» sõnas Niinemets.
Poisid kätte saanud ja neid suvilas peksnud isikuid pole väidetavalt kindlaks tehtud. «Postimehe» andmeil võib neidki ähvardada kriminaalkaristus, sest üks poiss sai peksmise tagajärjel tõsiseid luumurde.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Nagu «Postimees» on juba kirjutanud, tõsteti 3. septembril Võrumaal Vastseliina vallas Kündja külas omanikule tagastatud majast välja senine üürnik koos lastega. Üürnik Aili Parv on nägemispuudega esimese grupi invaliid, korterist tõsteti ta välja teist eluruumi vastu andmata. Invaliidist naine, tema kolm alaealist tütart ja ema hooldajaks määratud täiskasvanud poeg leidsid esialgset peavarju saunas. 7. oktoobril saabusid Kündjale aga omanikud Tallinnast ja sundisid invaliidi koos lastega ka saunast välja.
«Kui saunast ka välja kästakse, siis läheme lauta Liisu juurde,» rääkis Aili mõni päev pärast korterist väljatõstmist «Postimehele». Liisu on Parvede lehm ja laut on Parvede endi ehitatud, laut ei kuulu omanikule tagastamisele.
Kui Aili lautakolimise jutu üles võttis, võis ta vaevalt arvata, et tema sõnad lähevad kiiremini täide kui ta seda mõeldagi oleks osanud.
7. oktoober oli teisipäev, Aili käis sel päeval linnas helistamas ja muidu asju ajamas. Kui ta kolme paiku tagasi jõudis, kuulis ta, et Tallinnast on Kündjale sõitnud Ala-Petruse talu õigusjärgne omanik ja tema poeg. Omanikud olid tahtnud kohe sauna tühjaks tõsta, kuid Aili lahutatud abikaasa, kes elab sealsamas, oli vahele astunud ja keelanud seda teha. Siis oli seltskond autoga lahkunud.
Aili ei osanud midagi arvata, tegi tule saunaahju, et sooja saada, saunas oli ka leivatainas kerkimas, leib tahtis küpsetada. Aili ütleb, et teeb ikka ise leiba, kui jahu osta saab, sest isetehtud leib tuleb poe omast odavam.
Saunaahi ei saanud kuigi kaua küdeda, kui linnameeste auto taas taluõuele vuras.«Omaniku poeg Ain lehvitas paberit, et talle on saun ka tagastatud, ja hakkas siis sauna ukse ees olnud lukku ära vahetama,» räägib Aili. Aili öelnud, et ärgu tehku, tal ju asjad sees, seepeale nähvanud perepoeg, et teda ei huvita, mis seal sees on. Asjad tõsteti küdevast saunast välja, kuid lukuvahetus ei õnnestunud, uks jäigi lahti.
Vahepeal jooksis Aili küla peale helistama, et ehk saab vallamajast veel kedagi kätte. Ei saanud, vallavanem ja volikogu esimees olnud tol päeval Tallinnas. Viimases hädas helistas ta valla sotsiaaltöötajale koju, sest tööpäev oli juba lõppenud.
«Sotsiaaltöötaja ütles mulle, et temal on praegu vaba aeg, et tema läheb õhtul teatrisse, ja soovitas mul helistada politseisse,» räägib Aili. «Helistasin ka politseisse, kuid sealt selgitati, et see on kohtu rida, politsei ei saa niisugusel juhul midagi teha,» jutustab Aili edasi. Helistamistest ta abi ei saanud, läks sama targalt koju tagasi, kodus leidis ta eest nutva kaheksa-aastase Katrini.
Lastele pakuti shokolaadi ja hotelli
«Kui ma uurima hakkasin, et mis Katul viga, tuli välja, et perepoeg Ain oli pakkunud Katrinile suurt tahvlit shokolaadi, laps ei olnud seda vastu võtnud.
Edasi sai nii, et omaniku poeg istus murul asuvale Parvede diivanile ja ei tahtnud mitte kuidagi ära minna. «Ütlesin, et mis ta veel ootab, hakaku minema, tema ei teinud väljagi,» räägib Aili.
Jutt jõudis sinnamaani, et Ain tahtis Aili hooldajaks määratud poja Paavoga mehejuttu ajada. Mehejutt seisnes selles, et Ain pakkus Paavole võimalust lapsed Võrru hotelli sõidutada ja lubas ise hotelliarve kinni maksta. Paavo tuli mulle sellest rääkima, kuid keeldusin, räägib Aili. Lõpuks surus Ain Paavole kakssada krooni taskusse, seejärel sõitsid pealinlased minema.
Aili läks naabrite poole õhtusöögiks piimariisisuppi keetma, seejärel viidi saunast välja tõstetud asjad küüni alla, üks kushett mahtus lauda ja küüni otsa isa töötuppa. Sinna töötuppa jäädigi ööbima. Ainult tänu sellele, et mu lahutatud mees meid sinna lubas, ei tulnud meil ööd Liisu juures olla, räägib Aili.
Ööbitakse tööriistakasti otsas
Pisikeses töötoas on suur tööriistakast, lahtivõetud automootor ja muu meeste kola. Selle suure tööriistakasti peale panime madratsi, tüdrukud magavad seal, ühel varbad, teisel nina, sest mõlemad lapsed pea ühel pool magama ei mahu, selgitab Aili. Nii magatakse seal tööriistakasti otsas juba teist nädalat ja kindlasti on see parem kui laudas lehma juures, leiab Aili.
Vastseliina vallavanem Raul Tohv kinnitas «Postimehele», et vald on nõus Ailile uue korteri ostma. Aili räägib, et vallavanem käiski teda vaatmas ja lubas tõepoolest mitmelt poolt korterit vaadata, päris suuri lootusi antud, et talle saadakse korter Lasva valda Otsale. Siis tuli aga vallast sõna, et Otsale ikka korterit ei saa.
Aili ei ole ise ka käed rüpes istunud, ta on otsinud ja rääkinud siin ja seal. Aili kiidab väga Misso valda, Aili lapsed õpivad Misso keskkoolis. Misso vallasekretär Maie Pajustiku abiga on leitud Misso vallas üks vana maja koos kõrvalhoonetega, kus keegi sees ei ela ja mille omanik heameelega maha müüks. Uus eluase läheb maksma 13 000 krooni. Ailil seda raha küll ei ole, kuid ta loodab oma EVPd ära kasutada, ka Vastseliina vald on lubanud toetada.
Head inimesed ei ole ilmast otsa saanud, on Aili rõõmus, sest pärast seda, kui temast «Postimehes» kirjutati, helistati ka Räpina kandist Misso vallamajja ja pakuti elamisvõimalust Räpina lähedal. Aili on pakkujale väga tänulik, kuid loodab siiski, et majaostust Misso valda asja saab - Ailile meeldib Misso kandis.
Lapsed hoiavad söögiraha kokku
Praegu teeb Ailile kõige enam muret see, et tal napib asjaajamiseks raha, sest iga liigutus ju maksab. Invaliidist ema, kolm last ja hooldajaks määratud poeg Paavo elavad kõik sisuliselt ema 1304 krooni suurusest pensionist.
Söögi peale kulub nüüd palju raha, sest süüa teha ei ole kusagil, kogu aeg ei saa ka naabrite pool käia, ja nii elatakse peamiselt võileibadest, kuid see läheb kalliks, räägib Aili.
Aili on mures, sest tal on praegu maksmata tüdrukute oktoobrikuu koolitoidu raha. Marju on internaadis, tema toit peaks maksma minema 313 krooni, kahel väiksemal tüdrukul kulub kahe peale nii 150 krooni, teab Aili. Paar päeva tagasi oli Aili Missos, siis selgunud, et Marju ei söövatki koolis kõikidel toidukordadel, vaid ainult üks kord päevas - et emal vähem maksta oleks. «Ütlesin küll Marjule, et ta peab korralikult sööma, nii kokku hoida ei tohi,» räägib Aili.
Kas tüdruk nüüd ema sõna kuulab, ei ole Ailile veel teada, sest Marju jutust tulnud välja, et internaadis olevat üks teinegi tüdruk, kes samamoodi kõhu arvel ema-isa raha kokku hoiab.
Aili ütleb, et tema Vastseliina vallast abiraha küsida ei taha, sest abi küsida on väga raske, parem proovib ikka ise toime tulla. Septembrikuus palus Aili valda, et vald aitaks laste toiduraha kinni maksta. «Rohkem ei antud kui sada krooni, öeldi, et raha on vähe. Ma nii palusin, et väljatõstmisega seoses on kulusid, sõite ja asjaajmist palju, aga ikkagi ei leitud. Nüüd parem ei palugi,» ütleb Aili. Aili loodab sellele, et Misso koolis tullakse talle ehk niipalju vastu, et ta ei pea korraga kõike ära maksma, saab jupikaupa, siis on kergem.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Narva-Jõesuu linnavalitsus premeerib 5000 krooniga inimest, kes annab üles oletatava süütaja. Suvest alates on Narva-Jõesuus põlema pandud mitu maja. Politsei on algatanud kuus kriminaalasja.
«See maja, mida mina kustutasin, oli minu arvates kindlasti sihilikult põlema pandud. Süütevedeliku juttki oli veel näha,» rääkis Narva-Jõesuu tuletõrje valveülem Aleksandr Kruglov.
Kaks mahapõlenud maja asuvad Narva-Jõesuu linnavalitsuse hoone vahetus läheduses. «Kui politsei töö vilja ei kanna, peame tõenäoliselt pöörduma mõne eradetektiivi poole,» ütles Narva-Jõesuu linnapea Lauri Jalonen. «Me panime välja 5000 krooni suuruse preemia sellele, kes annab süütaja üles. Anonüümsus on garanteeritud.»
Linnapea sõnul on konkreetseid süütamiskahtlusi viie tulekahju kohta. Maha põlenud on puumajad Vabaduse 31, Vabaduse 64, Kesk 1, Kesk 2 ning pargis asuva kuursaali katus.
Jalonen ei usu, et majade põlengud oleksid seotud omanikega. Vabaduse 31, esimene maja, mis Narva-Jõesuu tulekahjulaines kannatada sai, kuulus ühele turismiga tegelevale aktsiaseltsile, mille aktsiate kontrollpakk kuulub linnale.
Kaks nädalat hiljem maha põlenud maja kuulus ettevõttele, mille omanikud soovisid hoonet kasutada õmblustöökojana.
Kahtlused püromaanist maniaki tegutsemisest said alguse siis, kui põles kolmas maja. See oli heas korras ja hästi suletud tühi hoone. Elekter oli välja lülitatud. Ümbruskonnas oli nähtud pimeduses liikuvat tundmatut.
Linnavalitsus on pöördunud ka kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei poole. Seni pole püromaani tabatud.
Tulekahjude laine ajal ilmusid põlenud majade seintele käsitsi tushiga maalitud plakatid, mis kutsusid üles valitsuse vastu. «Ma ei tea, kas linnavalitsuse või riigivalitsuse vastu. Ise ma neid plakateid ei näinud,» meenutas linnapea Jalonen. «Tühjalt seisvad majad ei lähe ise põlema, muidugi, kui neid ei süüta poisikesed või asotsiaalid. Aga need majad olid kõik kindlalt suletud ja neisse sisse ei pääsenud. Vaid esimesse majja oli võimalik sisse saada.»
Ühest puumajast on mitu korda tossu tõusnud. Kolmel korral on üks linnaametnik tühja puumaja toapõrandal hõõguvat rämpsuhunnikut kustutanud. See maja seisab seni püsti. Laenu tagatisena Hoiupanga valdusesse läinud maja seisab kasutuseta ja on avatud kõigile möödujaile.
Kuigi linnapea arvates tegutseb Narva-Jõesuus vaimuhaige püromaan, ei jaga psühhiaatrid tema seisukohta. «Püromaanidest küll kirjutatakse, kuid oma 30 tööaasta jooksul pole ma veel ühtegi näinud,» ütles Ahtme psühhiaatriahaigla peaarst Georgi Belotserkovski. Ka sotsiaalministeeriumi kohtupsühhiaatria nõunik Peeter Valvur jagab tema seisukohta. Tema sõnul on Eestis küll vähestel inimestel mõne muu hälbe kõrval diagnoositud ka püromaaniat, kuid tegemist on väga harvaesineva nähtusega, mis eksisteerib rohkem teoorias kui praktikas.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele