Eesti kaitsevägi vajab kiiremas korras juurde ohvitsere, leiavad nii kaitseministeerium kui ka kaitsejõudude peastaap. Ministeerium ja peastaap on aga eri seisukohtadel ohvitseride koolituse sisu küsimuses.
Kaitseminister Andrus Öövel ütles Eesti Raadiole, et põhiküsimus sõjalise hariduse planeerimisel on see, kas valdaval osal eesti ohvitserkonnast peab olema laiapõhjaline tsiviilkõrgharidus või mitte.
«Eesti ohvitseri karjäär ei tohi olla ummiktee. Haridus peab olema selline, mis annaks ohvitseridele sotsiaalsed garantiid ja võimaldaks ka tsiviilelus hakkama saada,» ütles Öövel.
Ööveli sõnul ei peaks ohvitseride vähesuses süüdistama Eesti Riigikaitse Akadeemiat (ERA). Põhiprobleem on Ööveli kinnitusel selles, et ERAle pole antud suuremat tellimust. «Tragikoomiline on see, et Eesti ohvitserkond, kes kujundas ohvitseride väljaõpet, oli aastatel 1992-1995 seda meelt, et ohvitserid tulevad ohvitseride kursustelt,» rääkis Öövel.
Nelja aasta jooksul oleks kaitsevägi pidanud kursustelt saama 800 ohvitseri. «See nägemus on olnud sügavalt ekslik,» ütles Öövel Eesti Raadiole.
Kaitseväe juhataja Johannes Kerdi sõnul on ERA põhiprobleemiks see, et ohvitseride ettevalmistamine akadeemias võtab palju aega. Peastaabi ülesandeks on võimalikult väheste vahenditega toota võimalikult palju julgeolekut. Kerdi sõnul on ka peastaap seisukohal, et ohvitserkond peab olema nii haritud kui võimalik. «ERA sõjakolledzhi suurriikliku süsteemi rakendamiseks pole meil aga raha,» ütles Kert Eesti Raadiole.
Selget skeemi veel pole
Kaitseväele koolitavad ohvitsere ERA sõjakolledzh ja Kaitseväe Väljaõppekeskus, mis on välja kasvanud pikka aega kaitseväele ohvitsere andnud ohvitseride kursustest. Sõjakolledzhis kestab õpetus 4 aastat, kahel viimasel aastal antakse tulevastele ohvitseridele tsiviilkõrgharidus. Väljaõppekeskuse kursused kestavad kaks aastat. Peaministri tasemel on praeguseks saavutatud põhimõtteline kokkulepe Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste süsteemi loomiseks.
Ühendatud Õppeasutused hõlmaksid tulevikus nii sõjakolledzhi kui ka ohvitseride kursuste süsteemi. Lõplikku ja selget skeemi Ühendatud Õppeasutuste kohta ei ole.
Kaitseministeeriumi riigikaitselise hariduse büroo juhataja Urmas Rennit ütles «Postimehele», et ühtne seisukoht ohvitseridele antava hariduse sisu suhtes on ministeeriumil ja peastaabil siiski lõpuks tekkimas. «Ilma tsiviilkõrgharidust saamata noormehed lihtsalt ei tule ohvitseriks õppima,» ütles Rennit.
ERA sõjakolledzhisse astus sel aastal 75 noormeest. Kaitseväe Väljaõppekeskuse ohvitserikursustele tuli 47 tahtjat, vastu võeti 25, kellest on aga praeguseks alles jäänud 14. «Mehed saavad aru, et sealt saadav haridus on puudulik,» ütles Rennit.
Sõjalise hariduse planeerimise töörühma suvel koostatud dokumendis «Ühine arusaam ohvitseride ettevalmistamise korraldamisest 1997-1998 õppeaastal» leitakse, et sõjakolledzhi ja väljaõppekeskuse õppetöö on vaja ühendada. Renniti sõnul looks ühine õppekava väljaõppekeskuses õppijatele võimaluse saada hiljem ERAs tsiviilkõrgharidus. «Seda pole aga suudetud teha,» märkis Rennit.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Riigikogu riigikaitsekomisjon leiab, et Kurkse õnnetuse põhjusi uurinud valitsuskomisjoni aruandes on küsitavusi ja vasturääkivusi, mis ei tule kasuks lõppjärelduste objektiivsusele. Riigikaitsekomisjon arvab ka, et kaitseministeeriumi roll ja vastutus tuleks uuesti läbi vaadata.
Nendele järeldustele jõudis Riigikaitsekomisjon eilsel istungil, kus oli arutusel hinnangu andmine justiitsminister Paul Varuli juhitud Kurkse õnnetuse põhjusi uurinud valitsuskomisjoni aruandele.
Järeldusi toetas komisjoni seitsmest liikmest kuus, sealhulgas komisjoni esimees, Koonderakonda kuuluv Peeter Lorents. Vastu oli Eesti Maarahva Erakonna esindaja Tiit Tammsaar. Riigikaitsekomisjon fikseeris 12 erimeelsust, mis tal on Varuli juhitud komisjoniga. Kuna Varuli komisjoni aruanne oli konfidentsiaalne, ei avalikustata üksikasjalikult ka neid erimeelsusi. Riigikaitsekomisjoni liige Jaanus Betlem ütles siiski «Postimehele», et erimeelsused puudutavad eelkõige Balti rahuvalvepataljoni struktuuri ja alluvust. Teise erimeelsuste valdkonna moodustavad Betlemi sõnul mõningad rahvusvahelised lepingud ja nende tõlgendamine valitsuskomisjoni poolt.
Betlem ütles, et riigikaitsekomisjoni arvates eksisteerib Baltbat nii de facto kui ka de jure ja Baltbati staap allub kolme Balti riigi kaitseväe juhatajatest moodustatud komiteele. Betlem lisas, et 12 eriarvamuspunkti suhtes olid komisjoni liikmed üksmeelel ja neid ei vaidlustanud ka Tiit Tammsaar. Tema sõnul ei kujuta riigikaitsekomisjoni antud hinnang mitte erinevate seisukohtade kompromissi, vaid komisjoni liikmete ühisarvamust.
Riigikaitsekomisjon tegi eile ka pöördumise president Lennart Meri ja peaminister Mart Siimanni poole, milles nimetab riigikaitse alal valitseva pingelise olukorra peamised põhjused ja pakub välja lahendusi nende kõrvaldamiseks.
Komisjoni arvates põhjustavad pingeid kaitsejõudude tööd reguleerivate õigusaktide vähesus, olemasolevate seaduste erinev tõlgendamine, riigikaitse alafinantseerimine, ohvitseride koolitussüsteemi puudulikkus, väeosade infrastruktuuri nõrkus ja ohvitseride korteripuudus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele