Umbes kaks protsenti kõigist välisinvesteeringutest tuleb Eestisse Saksamaalt. Arvestades, et Saksamaa majandus on väga suur, ei tundu kaks protsenti just eriti palju.

Samal teemal: Juhtkiri: «Welcome To Estoniast» on vähe

Kas see on kaks, neli või viis protsenti, seda on ikka vähe. Potentsiaal on suurem. See on väljakutse Eestile, et end pakkuda ning selgitada, miks investeerida just Eestisse ja mitte mujale.

Kas me peaksime end rohkem reklaamima ja müüma?

Tuleb aru saada ka sellest, mis on võimalik ja mitte unistada. Eesti on väga väike turg, alla 1,5 miljoni elaniku. Võtke Baltikum kokku, kas seda saaks teha? Kas aeg on selleks õige? Millised on teie sidemed Venemaa ja Soomega? Miks ma peaksin investeerima Tallinna ja mitte Helsingisse?

Kui hästi Eesti välismaal praegu nähtav on?

Ma soovin enamat. Seda soovitasin ma ka teie peaministri ning majandus- ja kommunikatsiooniministriga kohtudes. Kasutage iga kontakti, iga võimalust, iga kanalit. Investeeringute puhul ei loe mitte ainult faktid, vaid ka emotsioonid ja isiklikud suhted.

Nii et kui näiteks Siemensi juht arvab, et Juhan Parts on tore mees, võib see kallutada teda Eestisse investeerima?

Ma tean, et Siemensi president Heinrich von Pierer tunneb end selles hotellis [Schlössle] ja selles linnas väga hästi. Ja see on väga tähtis.

Mis oleks ühele Saksa tootjale üldse põhjus Eestisse investeerimiseks? Madalad palgad?

Ei. Pikas perspektiivis ei jää palgad madalaks ja selle peale ei saa investeeringut üles ehitada. Te peate saama teadmistepõhiseks majanduseks, kus saaks kasutada unikaalset tehnoloogiat, mida te pakute paremini kui teised. Konkurents investeeringute üle on väga suur. Isegi sakslased kutsuvad välisfirmasid Saksamaale investeerima. Me teeme reklaami Ameerikas, Aasias ja endises Nõukogude Liidus. Aga mida teie saaksite välisfirmadele pakkuda? See tuleb selgeks mõelda.

Eestis on kohati levinud arvamus, et Euroopa Liiduga liitudes võime Venemaa unustada. On see nii?

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67