|
Uudised: (27)390371 |
|
Reklaam: (27)390390 |
| 21. oktoober 1997 | Kolmapäev, 22. oktoober 1997 | 23. oktoober 1997 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| Ilm
| Horoskoop
IGALE KOOLILE OMA OMBUDSMAN
Repliik
RIIK JUHIB
IVAR KOSTABI
Viru ringkonnakohus mõistis õpilaste kallal vägivalla tarvitamises süüdistatud Tapa gümnaasiumi direktori Elmu Koppelmanni õigeks. Põhjuseks kuriteokoosseisu puudumine. Kannatanute ütlused, et direktor neid löönud oli, ei leidnud tõestust.
«Postimehe» arvates vajaks ühiskond rohkem nn klaarimisinstitutsioone kui ainult kohtu kolm tasandit.
Kui koolides oleksid psühholoogid, kui oleks seaduslik võimalus erapooletul isikul vaenlasi lepitada, kui eksisteeriksid õpetajate aukohtud, oleks ilmselt võimalik palju asju ära klaarida. Mitte lasta neid kohtukulli ette, kus valik on äärmiselt väike ja ühekülgne: süütu või süüdi.
Kindlasti peaksid õpetajad ja koolidirektorid hakkama saama ilma kätt laste vastu tõstmata. Kindlasti ei ole nad seda suutnud ja tõenäoliselt ei suuda ka edaspidi. Kus lõpeb profülaktiline sakutamine ja algab eneseväärikuse alandamine? Lastega tegelevad inimesed aimavad sellele kindlasti vastust.
Seega: lüüa ei tohi. Aga mis teha siis, kui kraadest koolipoiss direktori pidevalt pikalt saadab ja teisi lapsi terroriseerib.
Me teame justkui vastust: lüüa ei tohi. Kuid mis vahendid on antud õpetajale asja lahendamiseks, kui veenmine ei aita, tunnist väljasaatmine ja vanemate koolikutsumine ka. Aga õpetaja südametunnistus ei luba endal olla ükskõikne. Kui palju ühiskond on üldse õpetajat aidanud?
Koppelmanni juhtumis oli ühiskond ilmselgelt direktori poolel. Ilmselt seepärast, et direktorit süüdistasid õpilased, kel endal suured patud hingel. Ja mitte ainult patud. Mitu kohtuprotsessiga seotud õpilast on tunnistanud, et protsess algas ühe kamba kokkuleppest direktorile kätte maksta.
Aga kui samalaadse süüdistuse esitaks mõne direktori vastu korralik ja edukas õpilane? Vastuväide on kuulda: korralikud ja edukad õpilased ei saada direktorit sinnasamusessegi ja ei terroriseeri teisi. Noh, nõus. Kuid kindlasti on ka korralikel ja edukatel õpilastel konflikte õpetajatega, mis aegajalt võivad tekitada füüsilise kontakti. Olgu see või joonlauaga pähe koputamine.
Rohkem ei ole vist vaja tõestada, kui vaja on inimesi või institutsioone, kes klaariksid tülisid ja vastuolusid enne kohtupinki.
Ja võibolla rohkem kui miski muu vajab just iga kool niisugust ombudsmani (rootsi keeles «usaldusmees»), kes ei oleks loomulikult õpetajate käepikendus pahade õpilaste korralekutsumiseks, vaid erapooletu klaarija. Aga ka õpilaste kaitsja.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Kümnendivahetusel loodeti Eestis naiivselt, et üleminek turumajandusele vabastab nii tootjad kui ka teenindajad kõigist kammitsatest, millega riik nende vabadust aastakümneid oli piiranud. See lootus täitus ainult osaliselt. Majanduse juhtimiseks on riigil ka ilma plaani- ja varustuskomiteeta suhteliselt suured võimalused.
Praegu tunneb seda oma nahal kõige valusamalt Saku õlletehas, kes tänavu suvel kehtima hakanud aktsiisimäärade kohaselt peab maksma suhteliselt palju suuremat aktsiisimaksu kui väiksemad õlletootjad, kelle aastatoodang ei ulatu üle 20 miljoni liitri piiri.
Diskrimineerivast maksust avalikuks kõrvalehiilimiseks otsustas Saku tehas asutada tütarettevõtte AS Osvalin, kelle müügiarvele võiks kanda selle osa toodangust, mis põhiettevõtte aastanormi lõhki ajab. Kui see ei aita, ähvardab riigi suurim õlletootja osa tootmisest koos töökohtadega kõige kiiremas korras üldse Eestist välja viia.
Valitsusel tuleb nüüd koos oma majandusnõunikega mõelda ja öelda, kas see oligi eesmärk, mida nad taotlesid, või pingutasid nad Saku õlle maksustamisega lihtsalt üle, jättes kahe silma vahele hetkekasule järgnevad võimalikud tagasilöögid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
